Tipp-pianist Alice Sara Ott mähib oma sooloõhtu digitaalajastu lumma

Pianist Alice Sara Ott Foto: Pascal Albandopulos/DG

Äsja Londonis oma värsket soolokava «Echoes of Life» esitlenud tipp-pianist Alice Sara Ott astub Eesti publiku ette sel laupäeval, 13. novembril. Chopini prelüüdidest kantud hõrgu klaveriõhtu teeb ainulaadseks enneolematu multimeediaruum, mida «ehitati» enam kui aasta.

Alice Sara Ott on tänapäeva üks nõutumaid klassikalisi pianiste, kes vahetult enne üleilmselt vaikelu esines maailma juhtivate orkestritega ning kelle talent ei piirdu vaid interpretatsioonikunstiga; ta on teinud loovkoostööd mitme disainifirma ja brändiga, teiste seas JOST, Technics ja Chaumet. Eemisel nädalavahetusel Londonis Queen Elizabeth Hallis toimunud esmaettekande järel on Estonia kontserdisaal Alice Sara Oti albumi «Echoes Of Life» («Elu kajad», väljaandja Deutsche Grammophon) esitlustuuri teine peatuspaik.

Chopini 24 prelüüdi juurest op. 28 algav muusikaline rännak jõuab õhtu jooksul Francesco Tristano («In The Beginning Was»), György Ligeti («Musica ricercata I»), Nino Rota («Valss»), Chilly Gonzales («Prelüüd cis-moll»), Tōru Takemitsu («Litaania I»), Arvo Pärdi («Aliinale») ja Alice Sara Otti («Lullaby to Eternity») loominguni. Kogu kontserti saadab hiidekraanile projitseeritav multimeediaprogramm, mille autor on auhinnatud arhitekt ja digimeedia kunstnik Hakan Demirel.

«Kui me Hakaniga aasta tagasi kohtusime, et koostööd arutada, siis ei teadnud me ju, kuhu viimaks välja jõuame. Ja kuidas näeks üldse välja muusika ja arhitektuuri ühendamine live-esitustel, kus muusika hingab igas kontserdipaigas erinevalt,» räägib Alice Sara Ott. «Kontserdiõhtut saatev video ei ole film; siin ei ole inimesi, tegevust, kindlat lugu. See maalib silme ette arhitektuurilised ruumid, mis peegeldavad muusikat, äratavad tundeid ja loovad seoseid, pakkudes publikule võimalust leida neis ruumides enda kajad, lood ja mälestused,» räägib pianist.

Alice Sara Ott sõnab, et ülima hoolega ette valmistatud «Echoes of Life» live-kontserdid on tema püüd kutsuda klassikalise klaverimuusika juurde julgelt ka neid, kes seda seni peljanud. «Oleme loonud klassikalise muusika ümber mingi eksklusiivse mulli. Ja mina tahan teha selle minu sügavalt armastatud klaverimuusika inimestele kättesaadavamaks, lähedasemaks. Tahan lihvida lävepaku madalamaks.»