Kiwa gloobused pimenevad ja helenevad

Kiwa koos gloobusega. Foto: Maria Kilk

Tartus Kastani tänaval galeriis tARTu avati valgusfestivali raames Kiwa näitus «Kood ja kosmos». Autor on kirjutanud lühikese saateteksti ja see on hea. Olen ise tavaliselt märganud, et mida rohkem sõnu, seda vähem kunsti, ning installatsioonidesse omaette sisse elada ja mõtteid heietada on väga tore.

Istun ja naudin vaatemängu, mis sobib just sellesse ruumi just nii paljude gloobustega. Tausta pehme heli paitab kõrvu ja hämarus on salapärane: gloobused kord pimenevad ja siis helenevad, selles rütmis ei ole korda, see oleks nagu juhuse tahe, ja nagu ma hiljem aru sain, nii oligi mõeldud. Kuna ma armastan arve, siis loen kokku 14 gloobust. Mida see kõik kokku tähendab?

Kas need gloobused pole äkki mitte metafoorid kõikidele planeetidele, kus on arenenud Maaga sarnane elu? Sarnasuse metafoorina on gloobused kaetud (pealtnäha) ühesuguse mustriga, aga sisu poolest erinevad. Mustrid koosnevad eri keelte – ladina, slaavi, araabia, mansu, gruusia, armeenia, tiibeti jt – tähestike tähtedest.