Eesti esimene bluusikal räägib soolisest palgalõhest toksilises matriarhaadis

Bluusimuusikal «Kuldsete kätega mees». Foto: Plakat

Palaganibluusi ansambel Kaisa Ling Thing aitab lõbusa algupärase bluusimuusikali «Kuldsete kätega mees» abil mõistetavaks teha Tallinna Ülikooli sotsiaalteadlaste läbi viidud soolise palgalõhe uuringu tausta ja tulemusi. Bluusikal esietendub 23. novembril Tallinna Ülikoolis (osalemine kutsetega) ning internetikeskkondades.

Mis juhtuks siis, kui filmides ja raamatutes oleks vaeseks peategelaseks hoopis meesterahvas, kes püüaks saada hakkama toksilises matriarhaadis? Bluusikali «Kuldsete kätega mees» tegevus toimub lähimineviku sarnases ümberpööratud paralleelreaalsuses, kus n-ö naiste ametid on hämmastavalt kõrges hinnas. Meesteameteid, mistõttu ka töökohti neil aladel, väärtustatakse aga vähem ja neile makstakse seetõttu tihti ka vähem palka.

Bluusikali muusika on kollektiivilt Kaisa Ling Thing, teksti autor on Kaisa Ling, laulutekstide mees(kaas)autor Aapo Ilves. Tööotsija Taaveti peaosa mängib meesnäitleja Ott Kartau, direktor Deboora osas Kaisa Ling.

Palaganibluusi ansambel Kaisa Ling Thing on seni välja andnud kaks plaati, «Nii kole mees» (2018) ja «Läänemure lained» (2021), millel olevad laulud mõtestavad naiste õigusi ja muresid riukaliku ja humoorika bluusi vahenditega. Seekord mõtleb ansambel TLÜ sotsiaalteadlastega kaasa ning püüab pakkuda ühe võimaliku selgituse sellele, miks Eestis on seni veel üks Euroopa suurimaid soolisi palgalõhesid.

2019. aastal oli Eestis naistöötajate brutotunnitasu Eurostati andmetel meestöötajate palgast 21,7 protsenti madalam (Euroopa Liidu keskmine on 14 protsenti). Oluline osa soolisest palgalõhest on seletatav tööturu horisontaalse ja vertikaalse segregatsiooniga, kus naised ja mehed töötavad erinevates eluvaldkondades ja ametites, mida väärtustatakse erineva palgaga ning mehed on sageli organisatsioonides hierarhia kõrgematel astmetel. Tallinna Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli teadlased koostöös statistikaametiga on palgalõhet uurinud «Soolise palgalõhe vähendamise» projekti raames 2019. aastast alates. Uuringu tulemused näitavad, et lisaks tööturu struktuurist tulenevatele põhjustele tuleb palgalõhe põhjusi otsida ka (eel)arvamustest ning eksiarusaamadest palgalõhe kohta ja traditsiooniliste soorollide negatiivsest mõjust tööturul.