Avicii kui taustamängija omaenese elus

Tuuli Põhjakas
, ajakirjanik
Copy
Avicii selfie 2018. aasta 11. jaanuaril Lõuna-Aafrika Vabariigis. FOTO: Social Media
Avicii selfie 2018. aasta 11. jaanuaril Lõuna-Aafrika Vabariigis. FOTO: Social Media Foto: SOCIAL MEDIA

Reede hommikul ilmus üle maailma poelettidele raamat «Tim: Avicii elulugu». See on sugulaste, sõprade ja kolleegidega tehtud intervjuude põhjal kirja pandud biograafia, mis tõotab avada varasurnud popstaari Avicii elu kõige isiklikumaid ja valusamaid tahke ning kergitada katteloori elu keerdkäikudelt, mis noore mehe psüühikale oma jälje jätsid.

Avicii, kelle tegelik nimi oli Tim Bergling, suri 2018. aastal kõigest 28-aastasena enesetapu tagajärjel. Kuidas täpsemalt, ei täpsustata kordagi, kuid see ei olegi siinkohal oluline. Ebainimlik elutempo, glamuurse elustiiliga kaasnenud hoogne elupõletamine ja pidevad vaimse tervise probleemid – ärevus, depressioon ja sõltuvus –, mis päädis lõpuks hospitaliseerimisega 2016. aastal ning enesetapuga kaks aastat hiljem, mõjuvad üsna karastava lugemisena.

Suur osa biograafiast ongi tegelikult pühendatud suitsiidiennetusele, vaimsele tervisele tähelepanu juhtimisele ja teadlikkuse parandamisele, mis puudutab mentaalseid haigusi ja nende avaldumist. Kuidas otsida abi, kuidas leida abi, kuhu pöörduda, kuidas tulla toime leinaga. Raamat ei anna küll otsest juhendit, ent püüab lugejat suunata õigele teele, pakkudes kasulikke linke ja telefoninumbreid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles