Selgunud on Ants Orase kriitikaauhinna tänavused nominendid

Tõlkija, kirjandusteadlane ja kriitik Ants Oras (1900–1982). Foto: Eesti Kirjandusmuuseum

Ants Orase 121. sünniaastapäeval antakse seitsmendat korda üle temanimeline kriitikaauhind. Tallinnas sündinud ja Floridas surnud filoloog Oras oli iseäranis 1930. aastatel aastatel Eesti juhtiv kirjanduskriitik. Tema toimetamisel sai kuju arbujate rühm, ta seisis kirjanduse sõltumatuse ja hea maitse eest ning tutvustas väliskirjanduslikku mõtet. Ka oli Oras viljakas luuletõlkija ja värsistatistika uurija.

Auhinnale kandideerivad Eesti ilukirjanduse kohta kirjutatud retsensioonid, mida eelmise aasta novembrist käesoleva aasta oktoobrini ilmus sadakond. SA Kultuurilehe moodustatud žürii koosseisus Rauno Alliksaar, Pille-Riin Larm, Made Luiga, Brita Melts, Carolina Pihelgas ja Märt Väljataga tõstab aastatoodangust esile järgmisi arvustusi:

• Alari Allik, «Kuidas vabaneda maailmavaatest» (Hasso Krulli «Tänapäeva askeesi» kohta; Looming nr 5);
• Sveta Grigorjeva, «Võõras iseendale» (Andrei Ivanovi «Untermenschi» kohta; Vikerkaar nr 4–5);
• Joosep Susi ja Jaak Tomberg, «Kirjutus ja ettekirjutus» (Hasso Krulli «Tänapäeva askeesi» kohta; Vikerkaar nr 9);
• Mikael Raihhelgauz, «Kaheastmeline müstika» (Meelis Friedenthali «Kõik äratatakse ellu» kohta; Sirp 23. aprill, 2021);
• Mikael Raihhelgauz, «Spontaanne tants või juhuslik ekslemine» (Rein Raua «Päikesekirja» kohta; Looming nr 10);
• Johanna Ross, «Elu on unenägu, aga mis siis?» (Eeva Koffi «Kirka une» kohta; Looming nr 9).

Laureaat selgub 8. detsembril kell 18 Kirjanike majas Tallinnas. Kulka toetusel 2015. aastal asutatud auhinna on varem saanud Johanna Ross, Hasso Krull, Berk Vaher, Elle-Mari Talivee, Tiit Hennoste ja Märt Väljataga.