Usuäärmuslane on ka inimene

Erki Laur ja Liisa Saaremäel lavastuses «Fundamentalist» Foto: Jana Mätas

Kuidas saab ususõjast rääkiv lavastus olla soe ja intiimne? Kuidas käsitleda sektantlust ja radikaliseerumist nii, et publikul jääks saalist lahkudes hinge mingi lootustandev värin või isegi elevus? Paistab, et lavakunstikooli lavastajatudeng Marta Aliide Jakovski on vastuse teada saanud. Jakovski diplomilavastus «Fundamentalist» Von Krahlis paneb publiku silma särama puhtalt põhjusel, et selles näitlejatega koos kogetud aegruumis on midagi nii haruldaselt siirast, nii inimlikku.

Juba viis, kuidas publik etenduse esimestel minutitel ilmhellalt argipäevast fiktsionaalsesse maailma kantakse, tekitab vaatajas hoitud ja hoolitsetud tunde. Esmalt klaarib Erki Laur praktilised küsimused (ehk tooli kasutamisvõimalused teatris) ning sukeldub siis autobiograafilise põikega pastor Markuse rolli. Nimelt meenutab Laur, et ei ole mitu aastat Von Krahli laval olnud, ning hakkab lahkama kumu, mis puudutab tema teatrist lahkumist. Kui Laur siis haarab lendlehe järele, et lugeda ette kurioosseim kuulujuttudest, leiabki ümberkehastumine aset – lendlehe teksti esitab ta juba Markusena.

Intiimne lavastus