Peeter Langovits esitleb Fotomuuseumis uut raamatut

Kultuuritoimetus
Copy
Peeter Langovits tööhoos
Peeter Langovits tööhoos Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

1. detsembril kl 18 esitletakse Fotomuuseumis Eesti pressifoto ja dokumentaalfotograafia grand old man Peeter Langovitsi teost «Peeter Langovits. ½ sajandit» autori enda osavõtul. Raamatu koostas Tanel Verk.

Viiskümmend aastat on aeg, millega muutub autor, riigikord, tehnika, fotograafia ja mõtteviis. Langovitsi esimesed pildid on isegi n-ö enne aega ehk rariteetsed Smena-2 kaameraga pildistused juba 1960. aastate lõpust. Uusim foto pärineb selle aasta oktoobri algusest ehk mõni nädal enne teose trükkiminekut.

Raamat on üles ehitatud kuuele erinevale Peeter Langovitsi loomeperioodile. Need on 1971–1976 kui otsingute aeg, 1976–1982 – oma teema leidmine, 1982–1992 – fotolugude periood, 1988–1996 – muutuste aeg, 1995–2014 – keskendumine pressifotole ja dokumentaalsetele suurprojektidele ning 2014–2021 – tegevus vabakutselise fotokunstnikuna ja tagasivaated kogu loomingule.

Raamatu sünniga on kaante vahele saanud Eesti fotoloos olulise fotograafi loometöö, mis on ka põhjalikult dokumenteeritud. Seega võib raamatut käsitleda kui omamoodi fotograafilist monograafiat. Eestis ei ole sarnast, ühe autori viiekümne aasta pikkuse loomingulise teekonna kronoloogilist teost varem ilmunud. Langovits on tuntud Eestis ja välismaal ning ta vääris igati sellist muuseumi kureeritud väljaannet. Raamatus on üle 500 foto, millest suur osa kuuluvad nüüdseks ka Fotomuuseumi põhikogusse. Lehekülgi on teosel 340.

Raamatu «Peeter Langovits. ½ sajandit» eessõna kirjutas koostaja Tanel Verk. Ülejäänud tekstid pärinevad peategelase enda sulest. Need on minavormis mõtisklused, jutustused ja meenutused. Langovitsi tekstid on kirjutatud spetsiifiliselt just fotograafilisest perspektiivist, keskendudes fotograafi olulisimatele projektidele, muutustele tema karjääris ja ajaloos. Raamatu kujundas Sandra Verk.

Raamatu tekstid on paralleelselt eesti ja inglise keeles, mis teeb teose ligipääsetavamaks ja avab paremini Eesti fotoajalugu ka rahvusvahelisele fotopublikule.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles