INTERVJUU ⟩ Gert Kiiler: eestlane tahab ikka oma lugusid saada

Telesarja «ENSV» üks stsenariste Gert Kiiler koondas sarja tegelastega 12 hooaja jooksul juhtunu raamatusse. Foto: Erakogu

Telesarja «ENSV» üks stsenariste Gert Kiiler võttis kätte ja koondas ühte raamatusse ülevaate tosina hooaja jooksul sarja tegelastega juhtunust.

Raamatust leiab ohtralt huvitavaid juhtumisi võtteplatsilt, teiste tegijate meenutusi seoses sarja tegemisega ning hulga muudki.

Kokkuhoiu mõttes on ta ise samas sarjas üles astunud nii Vanemõe solistina kui ka kehastanud seenior-tantsijat limonaaditehases. Sellele vaatamata või just tänu sellele leiab Kiiler optimistlikult, et kuigi olud on kitsad, seda hirmu pole tarvis tunda, et kodumaine seriaalindus üldse välja sureb.

Ammune sõber ja kunagine kolleeg Gert Kiiler, tunnen ja tean sind ammusest ajast kui suurt seriaalientusiasti. Aimasid kunagi ka, et hakkad ise ühte tegema?

Varases nooruses küll ei aimanud, aga mingil hetkel – nii aastal 2002 või 2003 – tundsin, et tahaks tegema hakata küll. Ma ei tea, millest see tuli.

Kõige esimesest ei tulnud midagi välja, seda ei tahetud. Siis tulid «Pehmed ja karvased». «Hajameelselt abielus» oli esimene, mida Villu Kanguriga koos tegime. Tagantjärele vaadates selline vajalik katsetus, et hiljem midagi paremini välja tuleks.

Millega sarjamaailma reaalsus sind vastu võttis?

Ei mäletagi mingit erilist tunnet. Eestis on ikkagi raske. Eriti sinnamaale, kui saad aru, kui vähe raha on ja mida kõike teha ei saa. Kui reaalsusega lõpuks ära harjud, siis on see mõnes mõttes lihtsam. Raskemaks samas siis teeb see, et nii hakkadki ise ennast piirama. Jutt on rahalistest võimalustest ehk sellest, et raha ei ole!

Kui kirjutad teadlikult, et «ah, ega selleks nagunii raha pole», siis kirjutadki kitsalt. Parem on mõelda ebareaalselt ehk siis võimalikult suurelt. Kui ei saa, siis tõmbame maha. Madalamaid asju saab pealegi veel odavamaks kiskuda!

Rein Pakul oli tänavustel filmi- ja teleauhindadel tore sketš sellel teemal, kus stsenarist alustas sellega, kuidas autod kokku põrkavad ja plahvatavad, ning asi lõppes sellega, et ekraanil oli ainult üks inimene telemaja koridoris. Väga adekvaatne.