/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2019/07/08/12343572t1h2757.jpg)
Valitsus tutvus neljapäeval laulu- ja tantsupidude liikumise analüüsiga ning vastavalt sellele hakkab kultuuriministeerium välja töötama tegevuskava traditsiooni elujõu hoidmiseks.
Riik hakkab koostama laulupidude traditsiooni hoidmise kava
Analüüsis toonitatakse, et laulu- ja tantsupeod nõuavad kõigi osaliste koostööd ning vastutuse jaotamist ja teadvustamist, teatas kultuuriministeeriumi pressiesindaja.
«Meie lauljad, tantsijad ja orkestrid tegutsevad kogu aeg, ka pidudevahelisel ajal,» ütles kultuuriminister Tiit Terik. «Kui me tahame ka tulevikus saada unustamatuid emotsioone suurel peol, siis peame pidudega seotud inimesi, eriti juhendajaid hoidma ja väärtustama. Laulu- ja tantsupeod ei teki ju iseenesest, vaid on katkematu pidude liikumise väljendus.»
Vastavalt valitsuses arutatule töötatakse kultuuriministeeriumi juhtimisel välja pidude hoidmise tegevuskava koostöös rahandusministeeriumi, haridus- ja teadusministeeriumi, sotsiaalministeeriumi, siseministeeriumi ja teiste organisatsioonidega. Selle eesmärk on, et kõik peotraditsiooniga kokku puutuvad osalised panustaksid pidude liikumise elujõulisuse tagamisse.
Tegevuskava on plaanis valmis saada 2022. aasta lõpuks. Juba varem on riik sisse seadnud palgatoetuse meetme pidude protsessis osalevatele kollektiivide juhendajatele, sest koori, orkestri või tantsurühma toomine suurele peole on ajamahukas ning eeldab juhendajalt põhjalikke erialaseid teadmisi ja enesetäiendamist.
Eesti laulu- ja tantsupidude traditsioon kuulub 2003. aastast koos Läti ja Leeduga UNESCO inimkonna suulise ja vaimse pärandi meistriteoste nimekirja.