Mingis mõttes alustab ta sellega üsna puhtalt lehelt. Kuigi mitu albumi pala on juba varem avaldatud, on tegemist põhimõtteliselt värske materjaliga, varasemaid superhitte siit ei leia. Üheksa pala, 32 minutit. Muist külalistega, enamik siiski NOËPi enda põneva ning kohati varemkuulmata kõrgustesse küündiva isikupärase vokaaliga. Ligi pool albumist on juba varasemate singlipaladega tuttav. Värskeim, saksa-briti päritolu lauljanna Emily Robertsiga tehtud pala «KIDS» pluss «Head Out Of The Water», suvel avaldatud albumi sissejuhatav muusikapala «Differences» ning nimilugu «No Man Is An Island».
Suvest ei saa sellest albumist kõneldes üle ega ümber. Nii palju või vähe, kui ma möödunud suvel pidudele sattusingi, oli seal tuttavatega kuidas oli, aga NOËP oli enamasti olemas. Andis väga võimsa kontserdi asutuse suvepäevadel ja avardas ühtlasi silmaringi nähtuse «kõik on võimalik» rubriigis. Nimelt hüppas otse minu ees nakatavale muusikale ennastunustavalt ja väga graatsiliselt kaasa noor neidis. Neiul olid tähelepanuväärselt pikad mustad juuksed ning kuidagi õnnestus tal need teatud intervallide järel sundimatult ja sujuvalt minu käes olevasse kokteilitopsi kasta. Nähtus iseenesest oli väga huvitav ning omamoodi hüpnootilinegi, umbes kahe palaga oli tops niimoodi kenasti pooltühjaks ammutatud.