Vastanute teadmised soome-ugri rahvaste kohta pärinesid ennekõike haridussüsteemist (64,2%), ajakirjandusest (60,3%), ka kultuurisündmustest (hõimupäevad, huviharidus jms – 35%). Paistab silma temaatiliste veebilehtede vähene kasutamine (10,2%). Fenno-Ugria Asutuse kogu aeg uuenev kodulehekülg (www.fennougria.ee) on läbi aegade olnud Eesti põhilisemaid selleteemalisi portaale.
Vägagi tagasihoidlikul kohal soomeugrilike teadmiste ammutamisel olid töö- ja turismireisid, mida märkis ära vaid 4,8% vastanutest. Siin ei ole süüdi kindlasti vaid paar viimast koroona-aastat, pigem viisapiir Venemaaga ning suunatud huviturismi suhteline vähesus. Samas oli lausa 76,7% vastanutest valmis sellistel reisidel osalema.
Järgnevas keskendus küsitlus soomeugriliste teadmiste allikatele ning kättesaadavusele. Samuti paluti öelda, mis valdkondades võiks riikluseta soome-ugri rahvaste kohta infot enam olla. Vastanute arvates on siin paremad lood ajalugu, geograafiat ning keelesugulust puudutava infoga. Ometi jäi üle kolmandiku kokkuvõttes ikkagi seisukohale, et igasugust teavet võiks olla enam, ning umbes sama paljud ei näinud ressurssidest õiget ülevaadet omavatki. Rohkem infot sooviti väikerahvaste üldise seisukorra kohta põhirahvastikus (46,7%), nende ajaloo (43,4%) ning Eesti riigi ja eestlaste suhete kohta soome-ugri rahvastega (38,2%).
Kaks küsimust puudutasid hõimutunde ja soome-ugri liikumise tähtsust. Soome-ugri hõimutunnet pidas eestlaste rahvuslikus identiteedis väga oluliseks 20,8% ning pigem oluliseks 58,1%, Eesti kui rahvusriigi riiklikus identiteedis aga väga oluliseks 20,2% ning pigem oluliseks 52,1% vastanutest.
Võib öelda, et Eesti on kindlasti soome-ugri maa! Ennast soomeugrilasena identifitseerida oli väga oluline aga 12,7% ning pigem oluline 42,1% vastanutest. Niisiis ollakse kollektiivselt n-ö natuke rohkem soomeugrilased.