Eesti noored soome-ugri liikumises

Hõimulõimede väljasõit Viljandi- ja Soomaale. Foto: Erakogu

Noorteliikumine on soome-ugri koostöö oluline osa. Noortest oleneb keele arenemine, nad kannavad kultuuri ning annavad keeltele ja kultuuridele uut hingamist. Meie esindame mittetulundusühingut Hõimulõimed ja räägime oma tegevusest.

Kui mõelda soome-ugri noorte liikumisele Eestis, on tähtis teada, et riigis on palju organisatsioone ja aktiviste, kes tegelevad soome-ugri teemadega: teadlased, tudengid, muusikud, filmitegijad ja teised.

Mis on Hõimulõimed?

MTÜ Hõimulõimed kasvas välja seltsingust Fenno-Ugria Noored, mille taaselustasid 2013. aasta suvel soome-ugri temaatikast huvitatud aktivistid. Fenno-Ugria Asutuse noortetiib esindas noorte arvamusi ja korraldas soome-ugriteemalisi üritusi. Et tegevust tõhustada, registreeriti sügisel 2019 ühing nimega Hõimulõimed.

Meie liikmeskonda kuuluvad erineva taustaga soome-ugri huvilised noored ja liikmeid on 14, kuid ühingu tegevusest huvitunuid on päev-päevalt üha rohkem. Eesmärk on kaasata noori ning tutvustada soome-ugri rahvaid ja nende eluolu. Selleks korraldame erinevaid noorteprojekte ja kultuuriüritusi ning teeme koostööd nii Fenno-Ugriaga kui ka teistes riikides tegutsevate soome-ugri organisatsioonidega.

Ansambel Kännu Peal Käbi

Alul vadjakeelsete laulude salvestamiseks loodud ansambel tuli kokku 2017. aastal. Siit sündis idee laulda sugulasrahvaste keeltes ja nii seadsime eesmärgiks tutvustada meie laulude kaudu kõiki uurali keeli. Praeguseks on repertuaaris laule tosinkonnas uurali keeles.

Oleme esinenud nii Eestis kui ka välismaal: näiteks IFUSCO konverentsidel Tartus ja Austrias, soome-ugri filmifestivalil FUFF, Mulgimaa lipu päeval, soome-ugri kultuuripealinna avakontserdil Abja-Paluojas, VI Mulgi peol ning muidugi Fenno-Ugria eestvedamisel toimuvatel hõimupäevadel Tartus.

Noorteansambel Kännu Peal Käbi Foto: Hõimulõimed kogu

Hõimukuu on oktoobris!

Hõimupäevade tähistamine on tähtis suund meie tegevuses, sest peale kontsertide teeme põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele infotunde soome-ugri teemadel. Näiteks oleme rääkinud soome-ugri traditsioonilisest ja uusaegsest muusikast ja rahvariietest. Oleme õpilastega mänginud komi traditsioonilisi mänge ja tutvustanud neile komi rahvarõivaid.

Rõõm oli märgata laste üllatust, kui nad kuulsid, kui palju soome-ugri rahvaid kokku on ning et nende kodumaad paiknevad Euroopast Uurali mägedeni ja sealt veel kaugemalegi. Heameel oli märgata, et üha enamate õpetajate meelest on tähtis tunda meie hõimurahvaste keeli ja kultuure. Nii õpime laiemalt nägema ja väärtustame paremini enda kultuuripärandit.

FUFF, ma ütlen!

Juba mitu aastat oleme Soome-Ugri Filmide Fondiga (FUFF) koos korraldanud soome-ugri filmifestivali. Traditsiooniliselt pakub festival mitmekülgset filmiprogrammi ning korraldab meistriklasse. Alates üle-eelmisest suvest oleme olnud kaastegevad aruteludes ja kultuuriprogrammis.

Läinud suvel osalesid festivalil noored Eestist, Soomest ning Venemaa soome-ugri piirkondadest. Ühiselt arutati, kuidas saavad noored kaasa aidata rahvusvähemuste keelte ja kultuuride säilimisele ning hoogustada rahvusaktivismi. Arutleti ka soome-ugri õppekavade vähenemise üle koolides ja ülikoolides ning otsiti vastust küsimusele, mil moel mõjutab taoline areng noorte identiteeti.

Kõlama jäi mõte, et praeguste noorte hõimuaktivism on muutunud. Põhjusena tõsteti esile poliitiline olukord ja pandeemiast tingitud eristatus: kui varem korraldati ulatuslikke projekte ja tegutsesid suure liikmeskonnaga rahvusvahelised organisatsioonid (MAFUN), siis nüüd on noorte tegevus keskendunud väiksematele projektidele (online-üritused, sotsiaalmeediapostituste tegemine ja blogid emakeeltes).

Väljasõidud Seto- ja Soomaale

Kuna Hõimulõimede eesmärk on Eestis elavate soome-ugri rahvaste ja keeltega tegelevate noorte ühendamine, korraldame väljasõite Eesti regioonidesse, et uurida unikaalseid eesti kultuuri- ja looduspaiku. Käisime mõni aeg tagasi Setomaa kultuuripärandiga tutvumas. Olulise maamärgina soovitame kindlasti külastada 1710. aasta paiku ehitatud tsässonat ehk õigeusu kabelit Võõpsus ja astuda sisse iidsesse seto külla Laossinas. Hingele hea on seisatada ka Mikitamäe tsässona ees – on see ju Ruhnu kiriku järel vanuselt Eesti teine puithoone. Külastada tasub kindlasti Saatse muuseumi.

Sel sügisel korraldasime sõidu Soomaale, et nautida kanuumatkal avanevat kaunist loodust. Rahvuspargi jõgedel veedetud päeva lõppedes tegime koos ka traditsioonilisi soome-ugri toite.

Lühiloengud jõuludest ja lihavõttekombestikust

Igal hõimurahval on tavad ja uskumused, millel rahvaste pühad põhinevad. Mõni sööb jõululauas põdraliha ja teised käivad munapühade paiku naisi kastmas nii, et vastutasuks tuuakse koju värvitud kanamunadki.

Kuigi tänapäeval on soome-ugri rahvaste pühad mõjutatud kristlikest traditsioonidest, põhinevad kombed suuresti palju vanematel uskumustel. Nii oleme kujundanud rea veebis toimuvaid lühiloenguid, mille käigus tutvustame hõimurahvaste kombestikke. Loenguid ette valmistades on ka meil endil olnud huvitav märgata, kuivõrd elujõulised on kombed tänapäeval ja mil moel on moodsad ajad neid mõjutanud.

Kolmveerandtunnine loeng hõlmab vähemalt kolme hõimurahvast ning koosneb jutust, fotodest, videotest ja muusikast. Oleme tutvustanud komide, koltasaamide ja mordvalaste jõulukombestikke ning udmurtide, ungarlaste ja mulkide lihavõttepühade traditsioone.

Täpsemalt: www.hoimuloimed.ee

Artikkel on osa 22.11.2021 Postimehe vahel ilmunud erilehe “Soome-ugri sõlmed ja sõnumid” materjalidest.