P, 4.12.2022

«Orhideliirium. Isu külluse järele» esindab Eestit 59. Veneetsia biennaalil

Kultuuritoimetus
«Orhideliirium. Isu külluse järele» esindab Eestit 59. Veneetsia biennaalil
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Bita Razavi, Corina  L. Apostol ning Kristina Norman.
Bita Razavi, Corina L. Apostol ning Kristina Norman. Foto: Dénes Farkas/KKEK

59. rahvusvahelisel kunstinäitusel La Biennale di Venezia eksponeerib Eesti paviljon kunstnike Kristina Normani ja Bita Razavi ning kuraatori Corina L. Apostoli koostööprojekti «Orhideliirium. Isu külluse järele». Tegu on ökokriitilise näitusega, mis toimub Rietveldi paviljonis Giardini näitusealal.

Tänapäeval kasvatatakse ja kogutakse orhideesid endiselt ning need on sedavõrd laialt levinud, et kohati võib olla isegi keeruline kujutada ette 19. sajandil Euroopat haaranud orhideliiriumit ehk orhideepalavikku.

Ilusatel ja hurmavatel troopilistel orhideedel on aga keerukas ja sünge ajalugu, kus on olulist rolli mänginud koloniaalvõimu laastav ja pikaaegne mõju looduskeskkonnale. Tuues tundlikult kokku teaduse, ajaloo ja esteetika, käsitlevad Kristina Norman ja Bita Razavi koos Corina L. Apostoliga iseseisvumiseelset Eestit ja hilise koloniaalperioodi Indoneesiat ning seda, kuidas minevikus toimunu praeguse ajani keskkonda mõjutab.

Kunstnikud loovad näitusele installatiivse ruumi, kust leiab Kristina Normani filmitriloogia ja Bita Razavi performatiivse ruumisekkumise. Normani ja Razavi uurimuspõhine kunstilooming käsitleb pärisorjuse ajalugu Saalide kodumaal Eestis, nende Indoneesias elamise kogemist ning nende rolli Hollandi koloniaalajaloos. «Orhideliirium», mille keskseks kujundiks on taimed, lahkab «süüdlaste» ja «ohvrite» keerukalt põimunud ajalugusid ja suhteid ning toob paviljonis publiku ette mitmed koloniaalmineviku ja -oleviku tegelaskujud.

Ekspositsioon näitab erinevatest külgedest, kuidas Hollandi, Eesti ja Indoneesia ajalugu on taimede, aga ka koloniaalsuhete kaudu seotud. Kuivõrd Eesti oli toona osa Vene impeeriumist, oli ka Emilie Saal (1871–1954) ühest küljest koloniaalsubjekt, kuid teisalt sai temast võõral maal valge koloniseerija. Seetõttu on tema loomingul oluline roll, mõtestamaks tihedalt põimunud koloniaalajalugusid.

«Kuigi botaanika pole kunstiajaloos just palju tähelepanu pälvinud, on huvi selle vastu kasvanud just seoses keskkonnaprobleemide tekke ja looduskeskkonna hävinguga. Näitusel kohtuvad kaasaegsete kunstnike visuaalne ja poliitiline keel botaanilise illustratsiooni pärandi ja üleilmsete keskkonnaprobleemidega, tuues esile mitmeid olulisi poliitilisi ja kultuurilisi arenguid. Just seetõttu panustab projekt märkimisväärselt botaanilise illustratsiooni, visuaalkultuuri, dekoloniseerimise ja keskkonnapoliitika üksteisega seotult mõtestamisele ning teeb seda ajal, mil niisugust lähenemist on hädasti tarvis.» Corina L. Apostol.

Eesti on osalenud Veneetsia biennaalil alates 1997. aastast ning Eesti paviljonid on asunud erinevates paikades üle Veneetsia linna. 2022. aasta kevadel toimuvaks biennaaliks on Mondriaani Fond kutsunud Eesti ekspositsiooni külalisena Hollandi ajaloolisesse paviljonihoonesse biennaaliala südames Giardinis. Eesti ekspositsiooni vastutav korraldaja on Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus koos Tallinna Kunstihoonega ning projekti rahastab Eesti Kultuuriministeerium. KKEK on Eesti ekspositsiooni vastutav korraldaja Veneetsia biennaalil alates 1999. aastast.

Orhideliirium. Isu külluse järele“

Eesti paviljon 59. rahvusvahelisel kunstinäitusel La Biennale di Venezia

Kunstnikud: Kristina Norman ja Bita Razavi

Inspireeritud Emilie Rosalie Saali elust ja loomingust

Kuraator: Corina L. Apostol, Tallinna Kunstihoone

Komissar: Maria Arusoo, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus (KKEK)

Arhitektid: b210

Disainer: Laura Pappa

Konsultant: Sadiah Boonstra

Produtsent: Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus (KKEK) koostöös Tallinna Kunstihoonega

Rietveldi paviljon, Giardini di Castello Biennale

23. aprill – 27. november 2022

Märksõnad
Tagasi üles