Noored teevad Tammsaaret, ja edukalt

Matthias Nurga esimesele armastusele vastumineva idealistliku Heinri­china Foto: Johannes Lilover

Mis paneb ühe teismelise noormehe tegelema A. H. Tammsaare noorepõlvejutustusega, milles kirjandusteadlase Erna Siiraku määratluse kohaselt on autor «kindlalt kursi võtnud noorte linnaharitlaste hingeelulise siseruumi uurimiseks, kusjuures valgust langeb naise sotsiaalsele olukorrale ja eelarvamuste tugevusele»? Tarbetu on vist rõhutada, et jutt käib 112 aasta tagustest eelarvamustest ja hingeelulisest siseruumist.

Aga nagu kavaleht ütleb, on tänaseks isegi veel mitte abituuriumisse jõudnud Aksel Ojari just selle loo kallal teinud juba kaks aastat eeltööd – instseneerinud ja koguni casting’uid korraldanud. Tulemusena on saadud kokku tegijaskond, mis ühendab tänase Eesti kooliteatri lipulaevade VHK, Tallinna 32. Keskkooli ja Tartu Waldorfgümnaasiumi praeguseid ja hiljutisi õpilasi. Ja kuigi keegi neist pole käinud päevagi teatrikõrgkoolis, on aukartustäratavalt pikk see rollide (ja mitte ainult lavapealsete) nimekiri, mida need noored on sooritanud mitmes kutselises teatris, aga ka filmides ja teleseriaalides.

Meisterlik töö