Millal te viimati tantsisite? Kas see oli ennastunustav tants või pigem kontrollitud liikumine, et kellelegi muljet avaldada või heameelt valmistada? Soome koreograaf Taneli Törmä arvab, et kõik inimesed peaksid tantsima iseenda pärast ning alati ennastunustavalt, teiste arvamusest välja tegemata: et saada iseendaga sõbraks, luua ühiskondlikke sidemeid, nautida elu.
Disko ja teised uimastid
Selle mõttega on loonud ta kaasaegse diskotantsulavastuse kontseptsiooni «Open Your Heart», et aidata inimestel tantsu kaudu taas iseennast leida ja iseendaga sõbraks saada. Homme etendub see Tallinnas Sõltumatu Tantsu Laval. Mis on selle eesmärk ja miks ta seda teeb, rääkisime temaga mõni päev enne Eestis toimuvaid etendusi. Vestlus toimus inglise keeles.
Kui kaua te tantsimisega olete tegelenud? Mis teid tantsuni tõi?
Alustasin tantsimist, kui olin 2- või 3-aastane. Veetsime perekonnaga parajasti oma suvekodus aega, kui ma ära kadusin. Kui mind viimaks leiti, istusin ma autos ja tantsisin raadiost tuleva muusika saatel. Sellega oli asi mu vanemate jaoks otsustatud. Tänaseks olen tantsinud 33 aastat.
Milliseid tantsustiile te peamiselt viljelete?
Ma armastan tantsu ja ma armastan seda, et mul on võimalus end eri stiilides pidevalt arendada. Mul on tugev klassikalise balleti ja jazz-tantsu haridus, kuid pean end pigem kaasaegseks tantsijaks, sest see annab võimaluse eksperimenteerida ja mängida eri stiilidega, mis parasjagu kõige enam huvi pakuvad. Mulle meeldivad stiilid, mis mulle väljakutse esitavad, mind inspireerivad ja arendavad.
Kust tuli «Open Your Hearti» (nüüdisaegne diskotantsulavastus, mis uurib tantsimise olemuslikku tuuma – toim) idee?
Olen juba aastaid oma projektides uurinud ja seadnud kahtluse alla tantsimise olemust. Kelle jaoks me tantsime? Miks me tantsime? Mind on seejuures peamiselt kannustanud idee luua situatsioone ja ruume, mis annaksid edasi kindlaid tundeid. Tahan esitada väljakutse ootustele, milline peab üks tantsulavastus olema, ja püüan näidata, milline üks tänapäevane tantsulavastus olla võiks.
Paljud inimesed ei tunne end avalikus ruumis tantsides mugavalt. Sealhulgas mina ise, mis on naljakas, sest professionaalse tantsijana tantsin ma kogu aeg publikule. Võib-olla sellepärast, et me arvame, et peame end kogu aeg esitlema kindlal moel, meie liigutused peavad alati välja nägema kindlat moodi ja meie ise peame alati välja paistma mingil spetsiifilisem moel. Mis on vale.