AK ⟩ Geopoliitikast lihtsalt ja huvitavalt

Tim Marshalli raamat «Geograafia vangid» on geograafia- ja välispoliitikahuvilistele tõeline maiuspala. Foto: Ollie Dewis/Wikimedia Commons

Paljudes pingekolletes töötanud ajakirjaniku Tim Marshalli raamat «Geograafia vangid» on geograafia- ja välispoliitikahuvilistele tõeline maiuspala. See on raamat, kus materjal on esitatud väga ladusalt ja loogiliselt, selle loed läbi ühe hingetõmbega. Ajakirjaniku kogemus ja laialdased teadmised maailma poliitilisest ajaloost ja välispoliitikast teevad teksti nauditavaks, millest jääb sageli puudu teadlaste akadeemilisel kuival esitusel. Raamatu loetavusele aitavad kindlasti kaasa praktilised näited ühtede või teiste geopoliitiliste sündmuste illustreerimiseks.

Sellisel kujul on raamat täiesti väärilisel kohal geopoliitika õpikuna politoloogia-, ajaloo- ja geograafiatudengitele. Ei saaks öelda, et sellist head ja sisukat kirjavara oleks eesti keeles üleliia palju ilmunud. Eestis oli geopoliitilise lähenemisviisi pioneeriks Tartu Ülikooli geograafiaprofessor Edgar Kant. Enne Teist maailmasõda andis ta koos geograafi ja kartograafi August Tammekannuga välja sarjana ilmunud koguteose «Maailma maad ja rahvad». Eraldi uuris Kant Eesti ja Balti riikide geopoliitilist asendit. Ta arendas edasi rootsi geograafi Sten de Geeri teooriat Baltoskandiast ja Eesti kuuluvusest sellesse Läänemere piirkonda, kus südamaaks on Rootsi. See on üks reaalsus ja teine reaalsus on Venemaa.

Meie asend Vahe-Euroopas, mistõttu on ajalugu meid pillutanud kord ühele, kord teisele geopoliitilisele reaalsusele lähemale. Nagu ütleb Marshall oma raamatus: «Kõik Venemaa juhid, Moskva suurvürstist ja Peeter Suurest Stalini ja Putinini, on maadelnud samade probleemidega. Pole tähtis, kas võimul on tsaristid, kommunistid või semukapitalistid – sadamad külmuvad ikkagi ja Põhja-Euroopa tasandik on endiselt tasane. Kui kustutame rahvusriikide piirid, näeme, et täpselt sama kaardiga, millega pistis rinda Ivan Julm, seisab täna silmitsi Vladimir Putin.»

Kanti eestvõttel tõlgiti 1940. aastal eesti keelde rootsi sotsiaalteadlase Rudolf Kjelléni teos «Riik kui eluvorm», millele ta ka eessõna kirjutas. Just Kjellénit peetakse termini «geopoliitika» kasutusele võtjaks. Pärast Eesti iseseisvuse taastamist on geopoliitilised uuringud taas asetunud väärilisele kohale. Kindlasti tuleb märkida geograafi, Tartu Ülikooli rahvusvaheliste suhete professori Erki Bergi avaldatud raamatut «Geopoliitika» (1998).