Olen linna poole teel, Peeter Langovits helistab ja ütleb, et jõudis lepitud kohtumiskohta natuke varem. Kui kohviku ette jõuan, on Langovitsil fotoaparaat juba käes ja pildistab eluvoogu tänaval.
Langovitsi nimetatakse tihti Eesti foto grand old man’iks. Ma ei küsinud, kuidas ta ise sellesse suhtub. Tema puhul on tore asi, et ta räägi sellist maestrojuttu, et küll me omal ajal ikka tegime ja olime. Kui küsin, kuidas praegusel ajal pressifotoga seis on, ütleb ta, et väga palju tehakse häid asju. Tõesti tehakse, lisab ta. Talle meeldib kasutada sõna «tase». Teatav tase peab olema ja praegusel ajal olevat seda piisavalt.