Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Enne uue saali saamist peab ERSO vähemalt sajandivanuseks saama

ERSO peadirigendi ja kunstilise juhi Olari Eltsi hinnangul on saalist praegu võimatu teha ülekandeid ja akustika ei kannata mingisugustki kriitikat. Selline tunne on, nagu kolm numbrit väiksemad kingad oleks jalas.   FOTO: Madis Veltman

Tänavu mais kinnitas riigikogu neli hoonet riiklikult tähtsate kultuuriehitiste hulka, mille rajamist ja renoveerimist Eesti Kultuurkapital vastavalt toetab. Nende hulka valiti Tartu südalinna kultuurikeskus (Süku), Narva Kreenholmi kultuurikvartal Manufaktuur, Arvo Pärdi nimeline muusikamaja Rakveres ja rahvusooperi praeguse hoone juurdeehitus. Pärast paar kuud kestnud filmiinimeste võitlust lisati nimistusse ka Tallinna filmilinnak.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Paljude jaoks suure pettumusena jäi sellest loetelust välja aga Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ja Eesti Filharmoonia Kammerkoori konkursile esitatud projekt «Helioru kontserdimaja» – ligi 90 miljonit eurot maksev suurprojekt, kus leiduks ruumi nii nüüdisaegsetele vajadustele vastavale hea akustikaga kontserdisaalile, aga ka selle juurde kuuluvatele harjutussaalidele, avatud kultuurikeskusele ja õppealale.

Loodud kavandis olid planeeritud kontserdimajja kaks saali: suur saal (1500–1700 istekohta) ja kammersaal, mida liikuva seina abil on võimalik suvisel ajal kasutada ka vabaõhulavana, lisaks arvukalt suuremaid ja väikesemaid ruume, mida saab vastavalt kasutada õpperuumide, konverentsisaalide ja vastuvõttude tarbeks.

Tagasi üles
Back