AK ⟩ Milline tuba on krimilugudes tegelastele kõige saatuslikum?

P. D. James, «Mõrvad jõuluööl». Foto: Raamat

Inglise krimikirjanik Phyllis Dorothy James (1920–2014), tuntud peamiselt kui P. D. James, on teinud kogumikus «Mõrvad jõuluööl» olevate lühilugudega kummarduse krimikirjanduse kuldajastule ja ühele selle säravaimale esindajale Agatha Christie’le, seda nii otseses kui ka kaudses tähenduses.

Lisaks paarikümnele krimiromaanile ja kümmekonnale lühijutule on mitme maineka Briti ülikooli kirjanduse audoktoriks valitud James kirjutanud ka äärmiselt põneva monograafia «Talking About Detective Fiction» (2009), kus muu hulgas leiab palju viiteid Christie loomingule ja tema fenomenile. Jamesi sõnul ei seisnevat viimane mitte veres ja vägivallas, vaid maailmas, mille Christie oma lugejatele lõi, lisaks oskuslikult tehtud vihjetes, mis ajavad lugeja segadusse.

Nüüd eesti keelde tõlgitud kogumiku neljast loost vanim, 1969. aastal kirjutatud novell «Väga labane mõrv» on lugu Ernest Ga- brielist, kes saab tööülesandeks korrastada oma surnud ülemuse arhiivi ja satub selle töö käigus väikesele pornograafilise kirjanduse kollektsioonile. Ta hiilib reedeõhtuti tagasi tööle, et taskulambi valgel leitud raamatuid lugeda.