NÄDALA PLAAT ⟩ Mida on ühist Olegil ja Adele’il?

Genka FOTO: Remo Tõnismäe Foto: Remo Tõnismäe

Kuniks pole veel selgeks kakeldud küsimus, kas head lugu on üldse mõtet remiksida või on ta iseenesest juba valmis kunstiteos ja nii jääbki, tasub ette võtta kogumik, mis ei vaeva ennast liigsete kontseptuaalsete küsimustega, vaid paugutab biiti ja kohati brutaalselt lõikavat lüürikat ilmselge naudinguga ja nii mis jaksab.

Tihedalt Genkaga seotud Eesti hiphopi päästja ja tulevikulootuse, meisterlikult storytelling’ut valdava Oleg Kosjugini debüüt-EP «Oleg Kosjugini lugu» ilmumisest on ootamatult mööda saanud kümme aastat. Selle vääriliseks tähistamiseks anti välja kogumik «Oleg Kosjugin X», mis tähistab seda nii, et on tähistatud. Eesti tagasihoidlikku mõõtkava ja vaoshoitud traditsioone arvestades võeti ette mammutprojekt, asjaga oli seotud umbes-täpselt 70 vägagi erinevat inimest, keda üldiselt ühises kombe- ja kultuuriruumis naljalt ette ei kujuta. Näiteks Synne Valtri, Puuluup, Eliit, Beebilõust, Dead Furies, Koit Toome, Bert on Beats, Jarek Kasar, Forgotten Sunrise, Cool D, YASMYN, Paul Oja, Jaan Pehk, Kaspar Uljas, Võmbaleidur, STD, Djerro ja teised.

Sünge ja õnnetu lõpuga koloriitseid tõsielul baseeruvaid narkomuinasjutte pajatav, üsna halastamatu EP «Oleg Kosjugini lugu» sisaldas küll koos boonuslooga kokku kaheksa pala, kuid kestis vaid napilt üle paarikümne minuti. Sellest on sündinud nüüd 31 rajaga, remikse ja kontsertversioone sisaldav poolteist tundi kestev hommage-dokument. Algmaterjal on ajaproovile hästi vastu pidanud ning on oma olemuselt tugev, kuid plastiline, nii et seda saabki interpreteerida äärmiselt erinevates stiilides.