Juurikas. Viimane asi, mida enne jõule teha

, staarkolumnist
Copy
Ainus mõte, mis koosolekul pähe tuleb, on: millal see kõik lõpeb?
Ainus mõte, mis koosolekul pähe tuleb, on: millal see kõik lõpeb? Foto: Fotod: Scanpix

Aasta jooksul on mõndagi muutunud ja mõned muutused pole üldsegi toredad.

Kõige õudsem, et koosolekud on tagasi.

Jah, tõepoolest. Üha sagedamini tullakse jälle lagedale jutuga, et nüüd, kus me kõik oleme vaktsineeritud, võiks «päriselt» kokku saada ja teha ühe «päris» koosoleku.

Inimesed, mis teil ometi viga on?

Kas me selleks lasime endale süstida «valitsuse soovitud aineid», et koosolekutel igavusse lämbuda?

Ei!

Me tegime seda sellepärast, et normaalne elu meelest ära ei läheks.

Kas te üldse mäletate, milline oli normaalne elu?

Praegune elu on normaalsuse hale vari.

Kõige napakam, et see tundub juba päris normaalne.

Muidugi, alati võiks veel palju hullem olla.

Selle mõttega võib ennast alati lohutada.

Igal inimesel peab olemas olema kaks asja: midagi, millega ennast igas olukorras lohutada ja keegi, keda kõiges süüdistada.

Neid, keda süüdistada, mul igatahes jätkub.

Jah, tõepoolest. Üha sagedamini tullakse jälle lagedale jutuga, et nüüd, kus me kõik oleme vaktsineeritud, võiks «päriselt» kokku saada ja teha ühe «päris» koosoleku.

Inimesed, mis teil ometi viga on?

Kas me selleks lasime endale süstida «valitsuse soovitud aineid», et koosolekutel igavusse lämbuda?

Ei!

Me tegime seda sellepärast, et normaalne elu meelest ära ei läheks.

Kas te üldse mäletate, milline oli normaalne elu?

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles