Koroona-muusika-aasta – ei tapnud, tegi tugevamaks

Vanemuine tundub nii mitmeski mõttes praegu ooperi vallas Estoniast ees olevat. Stseen Vanemuise «Don Giovannist». Foto: Heikki Leis

Meil Eestis on hea olukord: meil väärtustatakse kultuuri ja kultuuritegijaid toetatakse riiklikult. Aga Covidiga seonduv oleks pidanud ju kultuuri suretama, kui paljud maailma kontserdisaalid ja ooperimajad suleti määramatuks ajaks. Suured keskused, nagu Carnegie Hall ja Metropolitan Opera, olid kinni terve aasta. Orkestrid olid sunnitud tegevuse lõpetama, muusikud teisi töid otsima. Meeles on riiklik reklaamikampaania Inglismaalt, «Fatima’s next job could be in cyber», mis kujutas noort baleriini, kelle tulevik peaks olema mujal. See kutsus esile hiiglasliku pahameele.

Aasta algas hea uudisega, kui aasta muusikuks kuulutati pärimusmuusik Mari Kalkun. Jaanuaris oli omapärane olukord, kus Tallinn oli kinni, aga kultuurist mindi osa saama Tartusse, Pärnusse, Viljandisse. Suurt tähelepanu pälvis sel momendil Pärnu Linnaorkestri kontsert, kes koos oma peadirigendi Kaspar Männiga on teinud suurepärast tööd, muu hulgas tellinud eesti heliloojatelt rohkesti uudisloomingut.

Järgnes uus kinniminek, kus mitme kuu jooksul andsid tooni ERSO oma veebi-TVga ja Eesti muusika päevad väga õnnestunud veebifestivaliga. Samuti tegutses operatiivselt jazz-klubi Philly Joe’s Reigo Ahvena eestvedamisel. Eesti Riiklik Sümfooniaorkester on üldse silmapaistvalt paindlikult kohanenud keeruliste olukordadega. Maailmas on vähe orkestreid, kes nii järjepidevalt oleks suutnud oma akna veebi viia ja anda kontserte päris arvukate välissolistide ja välisdirigentidega.