Ingmar Bergmani 1973. aasta kuueosaline «Stseenid ühest abielust» on hea sari inimsuhetest, kui mitte üks parimaid suhtedraamasid, mis kunagi ekraanile on jõudnud. See on lugu jõhkrast lahkuminekust, valust ja pettumusest, milleni on viinud painav lahku kasvamine. See on mürgine, kahe kibestunud ja teineteisest eraldunud indiviidi püüd leida teineteist nende vahele siginenud mürgiudust, mis mõjub ühtaegu nii ärritava kui ka nukrana.
Tellijale
Kust sünnib iha, kust virgub vihkamine?
Nüüd on Iisraeli režissöör Hagai Levi kohandanud «Stseenid» Ameerika vaatajale hõlpsasti seeditavaks ebaõnnestunud suhte läbimänguks, kus justkui miski muutunud ei ole, ent muutunud on paljugi.