AK ⟩ Metafüüsilise viha manifest

Jüri Eintalu, «Tõde või eimiski». Foto: Raamat

Eesti Humanitaarinstituuti tuli 1992. aasta talvel filosoofiat õpetama väga viisakas mees, kes tsiteeris üliõpilasi oma teadustöödes ja hoidis nende jaoks alati oma kohvilauas vaba kohta. See oligi Jüri Eintalu ja need ajad olid tagantjärele vaadates müstilised. Ta selgitas, et õige filosoof on baaridaam, kes kliendi tehtud veinilaigu juures küsib filosoofia fundamentaalse küsimuse «To ti?» ehk «Mis see on?».

Kuna baaridaam manitseb inimesi mõõdukusele, võibki ta olla ehtne filosoof. Kui ma Jüri Eintalule meelde tuletasin, et baaridaam ei küsitle inimesi nagu Sokrates, vaid vastupidi – purjus mehed küsitlevad baaridaami tema mineviku kohta, siis Eintalu vihastas ja lubas kirjutada veel filosoofilisi esseid. Tulemus ongi nüüd meie ees.

Esseekogumiku pealkiri «Tõde või eimiski» viitab autori maksimalismile. Eintalu on ikka rääkinud: ma tahan kas kõike või mitte midagi. Sellised raamid asetab ta isegi Sokratesele essees «Psühhopaatilise filosoofia manifest» (lk 56–81). Seal väidab ta, et Sokrates oma provokatiivse ämmaemandakunstiga oli psühhopaat. Pealtnäha ei anna Eintalu Sokratesele armu: «Ta korjab noori ja õpetatuid enda ümber, meelitab nad mõne templi sammastiku varjulisse nurka ja nõuab neilt mõistete määratlemist.»