Lugu Eesti vanimast juutuuberist: onu Arvo kööginuga

Onu Arvo esimesed tagasihoidlikud sammud kokanduskoolitusel. Foto: Filmikaader

Kerge värelus hääles, ­ütleb onu Arvo ehk Arvo Kassin režissöör-operaator Frank-Leander Sapegole: ­«Tahaks vähemalt saja-aastaseks elada, et oma ­köögisõpradega võimalikult ­palju aega veeta, nendega helistada ja internetis veel kirjutada.» 77-aastane mees mõtleb seda tõsiselt. Tema ligi 20 000-pealine jälgijaskond Face­bookis ja Youtube’is, kes tema tegemisi juba hea mitu aastat toetanud on – Arvo näeb neid enama kui jälgijas­konnana. Ta näeb neid sõpradena.

Frank-Leander Sapego «Eesti lugude» sarja hooaja avafilmina välja tulnud lühidokumentaal «Onu Arvo» räägib Arvo Kassinist, Eesti vanimast ja ülipopulaarsest juutuuberist, kes pensionieas avastas enese jaoks kokkamise. Terve elu ­rasket füüsilist tööd teinud mees on viimased paar aastat pühendanud oma elu kokandusele, nostalgilise ja tervist täis toidu ­propageerimisele. Või nagu Arvo ise ütleb, on tema eesmärk näidata, kui palju häid ja maitsvaid asju saab teha meie oma kodumaal kasvatatud puhtast toorainest, välismaa kemikaalidest puutumata jäänud toidukraamist.

Kokkamine on Arvo tõeline kirg ja sellepärast on ta võtnud plaaniks päriselt kokaks saada – ta tahab ka uhke kokamütsiga lehvitada, uhkemalt serveerida, kuid mis kõige olulisem, õppida, et oma ­«sõpradele» veel maitsvamaid toite pakkuda. Saada targemaks valdkonnas, mis teda üle kõige siin elus köidab, vanale mehele uue hingamise annab. Seda teekonda kokapaberini talletabki 29 minutit vältav «Onu Arvo».