/nginx/o/2022/01/14/14309252t1h8587.jpg)
Cool on pop- ja rock-kultuuris üks keskseid mõisteid. Vähe on ilmselt olnud ajaloos nii cool’e bände, kui oli The Velvet Underground. Cool’id olid nad kasvõi sellegi poolest, et tegutsesid nii lühikest aega, umbes viis aastat. Eba-cool on jääda vinduma.
Eelmise aasta lõpus sai režissöör Todd Haynes maha õnnestunud dokumentaaliga The Velvet Undergroundist. Film on ilus ja informatiivne. Viib meid 60ndate New Yorki, kus toimus palju asju. Boheemlaskond õitses nagu kurja lill ja erinevaid kunste sulatati kokku. Prooviti, riskiti, õnnestuti ja kukuti läbi.
The Velvet Undergroundi moodustasid Lou Reed, John Cale, Maureen Tucker ja Sterling Morrison. Poeet, klassikaline muusik, ebatraditsiooniline trummar ja hilisem ajalooprofessor. Neli erinevat isiksust ja elusaatust, kelle koostöö saigi ilmselt olla ainult lühiajaline. Taustaks neile selle kuldaja New Yorgi põhiline buduaar ja sulatusahi, popkunstnik Andy Warhol ja tema Factory-nimeline stuudio.
:format(webp)/nginx/o/2017/01/06/6230553t1habd2.jpg)