Kõik me põlvneme ellujääjaist

Eve Laur (vasakul) pälvis oma teosega «Õmblejanna» Eesti Kirjanike Liidu 2021. aasta romaanivõistlusel Tallinna linna preemia. Foto: Kris Moor

Vanal heal Wabariigi sündimise ajal, mil käis veel sõda Lätis loodud (balti)sakslaste vägedega, kui ühte Petserimaa külla ilmus ei tea kust üks haavatud mustlasnaine, viimast lõppu käima peal. Ei teadnud keegi, kust ta tuli või mis temaga juhtunud oli ning peagi viis ta oma saladused enesega hauda kaasa. Kuid enne veel jõudis ta ilmale tuua väikese väeti lapsukese, kes nüüd ihuüksi ilma peale ja külainimeste kasvatada jäi.

Nõnda sirgus orvukesest kasuperes nõtke ja suisa ebamaiselt kaunis neiu, kuid pererahvas pidas teda võõraks, peremehe raske käsi peksis õnnetu päris vaeseomaks, misjärel teda veel ühel õudsel ja kurjal viisil ära tarvitati senikaua kuni vaesekesel oma kasuisast laps kõhus kasvama hakkas. Siis aeti aga tüdruk sõimuga kodust minema.

Selline on Anna loo algus, kuigi «Õmblejanna» ei ole siiski mitte ainult ühe naise elukäigust, vaid omamoodi perekonnamütoloogia/-saaga, osa Laugamõtsade suguvõsa loost, mis algab kui loomislegend ühe ei-tea-kust ilmunud juurte ja päritoluta ürgemaga, kelle ilule (ja viljakusele) pole võrdset.