Talvel eriti. Lumi ja jääkirmed ka talvel pruunkatel laugastel, kummalised valguse ja varju mängud. Tasub minna igal ajal. Ka öösel täiskuuga. Aga minema peaks sinna, kus laudtee ees, kõik ei ole seal ühtmoodi tahkunud. Kui on niiske ja natuke jahedat ning üle nende jäätunud väljade vihiseb tuul, siis, nagu teame, tundub see väga jahe. Näpistab lausa. Alati võib öelda, et peaksid paremad rõivad olema, aga teisalt on ju hea, kui loodus näpistab. Tuletab end meelde. Soid ja rabu pole nüüdisajal sünnis ka Andrese-Pearu kombel kuivendada. Lageraiuda seal õnneks miskit pole. Loodusest näpistatult on hea minna sauna. Halgudega, mitte elektriga köetusse. Võib mõelda mõne mõtte looduslähedusest. Ei, see pole lummav vaade. Külmast sooja minnes saad aru, et looduse peamine omadus on energiat salvestada. Me oleme selle oskuse ühiskonnas vist minetanud.
