ARVUSTUS ⟩ Tühja kohvriga rändur ja tema tädi serveerivad hüüumärke

Karlova Teatri «Tädi». Laval Lauri Kink ja Marje Metsur. FOTO: Heikki Leis Foto: Heikki Leis

Karlova teatri uuslavastus «Tädi» kannab žanrimääratlust «sarkastiline komöödia». See sobib Peep Maasiku lavastuse stiiliga, eriti alguses, suisa surmkindlalt. Kummatigi hakkab lavahelistik peagi teisenema, üsna märkamatult, ent just vargsetes meeleolumuutustes peitub põhivõlu.

Kanada kirjaniku Morris Panychi näitemängu originaalpealkiri «Vigil» (öine jumalateenistus – vigiilia) on sisuliselt täpne, aga publikule mitte just ülemäära kutsuv või ahvatlev. Näidendi esmalavastus Eestis oli Tallinna Linnateatris 2009. aastal, pealkirjaga «Minu tädi». Tookord mängisid Helene Vannari ja Andres Raag, lavastas Aleksander Eelmaa. Olin selle tõiga sootuks unustanud ja uuslavastuse kavaleht ei tuletanud meelde ka. Nii olin 22. jaanuaril Karlova teatris veendunud, et jälgin üht seninägematut lugu, kuni järsku sähvatas mälus äratundmise välk: appi, tuleb tuttav ette!

​

Morris Panych, «Tädi»

Tõlkija Juhan Teppart

Lavastaja ja valguskujundaja Peep Maasik. Kunstnik Karmo Mende. Helilooja, muusikaline kujundaja Martin Aulis. Osades Marje Metsur ja Lauri Kink.

Karlova teatri esietendus 21. jaanuaril