E, 26.09.2022

Tallinna kunstihoone galeriis saab näitusel näha maagilist realismi

Kultuuritoimetus
Tallinna kunstihoone galeriis saab näitusel näha maagilist realismi
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Rühmanäitus „Pikipiirijooksja, rotipüüdja ja müüriladuja“.
Rühmanäitus „Pikipiirijooksja, rotipüüdja ja müüriladuja“. Foto: Tallinna Kunstihoone galerii

Reedel, 4. veebruaril kell 18 avatakse Tallinna kunstihoone galeriis rühmanäitus «Pikipiirijooksja, rotipüüdja ja müüriladuja». Väljapanekuks andsid tõuke Peet Vallaku, Mehis Heinsaare ja Ilmar Külveti novellid, mille peategelased on eri põhjustel sunnitud seadma nii füüsilisi kui ka vaimseid piire.

Näitusel saavad kokku kunstnikud Amie Nga Man Chan, Eike Eplik, Kristaps Epners, Hanna Samoson ja Augustas Serapinas, kes tegelevad oma loomingus identiteediküsimustega. Eksponeeritakse ka Eesti mäluasutuste kogude ajaloolisi fotosid. Näituse kuraator on Gregor Taul.

Kristaps Epnersi ja Amie Nga Man Chani multimeediainstallatsioonid vaatlevad üksikisiku toimetulekut keeruliste olukordade kiuste. Chani performance’is avaldub elu nullpunkt Narva jõel, Epnersi lugu kihutab peategelase Siberisse Sajaanide mäestiku müüriladujate brigaadi keskele.

Hanna Samosoni videoteose alus on unenägu või tundmus kohast, kus inimese mina saab olemisega üheks. Eike Eplik esitleb nii savist, pajuvitstest kui ka traadist punutisi ja skulptuure. Ühelt poolt on tegemist hämara otstarbega tarbeesemetega, mis võiksid kuuluda Vallaku novelli tegelase korvitegija Siimu «tootekataloogi» või Heinsaare kujutatud Soontaga küla elanike ja neid päästma asuvate Läti rotipüüdjate arsenali. Teisest küljest avaldub nendes töödes iseennast pidevalt taasloova keha mõte: käelise töö ja traditsioonide edasiandmise kaudu luuakse nii iseennast kui ka kultuuri.

Augustas Serapinase loomingule on omane sarnane elutunnetus: talle meeldib hulkuda piki meie mõistes heinsaarelikke Leedu maastikke ja korjata sealt lugusid märkamatuks jäänud elude kohta. Kunstihoone galerii näitusele on ta toonud Eesti ühest suvilakooperatiivist maha jäänud kasvuhoone. Omaaegse elu A-st ja O-st on alles jäänud haledavõidu vare, nagu monument inimestele, kes selle ümber kunagi oma elu punusid.

Näituse kuraator Gregor Taul ütleb: «Ehkki kõigis näituse aluseks olevates kirjandusteostes esineb maagilise realismi elemente, on nende keskmes lihtsad inimesed oma igapäevaste vajaduste ja kapriisidega. Näitusel esinevad need karakterid üldistatud kujunditena, tähistades ühiskonna perifeerseid olemisviise ja ellujäämisstrateegiaid. Kunstiteostes on fiktsiooni ja päris elulugude piir ebaselge, arhiivifotodel aga avanevad meile – vähemalt pealtnäha – lihast ja luust pikipiirijooksjad, rotipüüdjad ning müüriladujad.»

Pühapäeval, 6. veebruaril kell 14 toimub näitusel kuraatorituur Gregor Tauliga. Näitus «Pikipiirijooksja, rotipüüdja ja müüriladuja» Kunstihoone galeriis jääb avatuks 3. aprillini 2022.

Amie Nga Man Chan (1991) on Hongkongist pärit keraamik, kes lõpetas 2021. aastal Eesti Kunstiakadeemias magistriõpingud, pälvides noore tarbekunstniku preemia. Eike Eplik (1982) on Tartus elav kunstnik ja kunstnikupalgaline. Hanna Samoson (1987) on Tallinnas tegutsev kunstnik, kes lõpetas 2021. aastal õpingud Praha etenduskunstide akadeemias FAMU. Kristaps Epners (1976) on Riias töötav kunstnik, kes on kaks korda kandideerinud Läti kõige olulisemale Purvītise-nimelisele kunstiauhinnale. Augustas Serapinas (1990) on Vilniuse kunstnik, kelle teosed kuuluvad nii Tate Moderni kui ka Pompidou keskuse kogudesse. Näituse kuraator Gregor Taul (1986) on Tallinnas tegutsev kunstiteadlane ja semiootik.

Märksõnad
Tagasi üles