Eestlaste õnn, kas see elab Soomes? (6)

Hendrik Alla
, kultuuritoimetuse juht
Copy
«2 tundi õnneni». Soome tööanadja nimetab tublisid eestalstets koristajaid ka orjaprintsessideks. 
«2 tundi õnneni». Soome tööanadja nimetab tublisid eestalstets koristajaid ka orjaprintsessideks. Foto: Filmikaader

Ligi 100 000 eestlast on oma elu rohkem või vähem sidunud Soomega, võimsast eesti enklaavist Vantaas kuni kauge arktilise Lapimaani. Neist tegi filmi Moonika Siimets, kelle mängufilm «Seltsimees laps» tõi kinodesse 116 805 vaatajat.

Esmaspäeval esilinastus Docpointi avafilmina tema dokumentaalfilm «2 tundi õnneni», mis jutustab neist, kes on läinud laevale, et endale Soomes uus elu leida.

Siimets meenutab 1990. aastaid: «Sel ajal olime ju üsna vaesed. Minu mitme kõrgharidusega isa käis Rootsis maasikaid korjamas, hiljem Saksamaal maju ehitamas.» Ise on ta Iirimaal šampinjone korjamas käinud. Tõesti, igaüks tunneb kedagi, kes käib Soomes tööl või on kogu oma elu ja pere üle lahe kolinud. Kuidas nad ennast seal tunnevad, mida mõtlevad Eestist või oma uuest kodumaast, see Siimetsa huvitaski.

Kommentaarid (6)
Copy
Tagasi üles