Teispäeval suri 97-aastasena üks Eesti teatri legendaarseid uuendajaid, kujundipõhise käsitluse looja, teatrikunstnik ja pedagoog Mari-Liis Küla.
Suri teatrikunstnik Mari-Liis Küla
Küla on olnud Rakvere teatri, Draamateatri ja Noorsooteatri peakunstnik ning olnud paljude Eesti teatrikunstnike õpetaja ERKIs. 2007. aastal valiti ta Eesti Kunstiakadeemia emeriitdotsendiks.
Küla kunstnikukäekiri oli isikupäraselt jõuline, tema vormiotsingute lähtekohaks sügav sisuline läbitunnetatus. Oma teise abikaasa Voldemar Pansoga loomingulisest koostööst sündisid Küla legendiks saanud novaatorlikud ideed. Tema kujundatud lavastuste hulgas olid «Kevade» (1969), «Hamlet» (1966), «Inimene ja revolutsioon» (1970) Noorsooteatris, «Inimene ja inimene» (1972), «Tants aurukatla ümber» (1973), «Meie nooruse linnud» (1973) jt Draamateatris.
Tuntud oli Küla kompromissitus oma ideede elluviimisel, leidlikkus ebatavaliste materjalide kasutamisel ja järeleandmatus detailides. Küla murdis sisse tolleaegsete tehaste tagaustest, valas pärast tööpäeva lõppu koos tehasejuhtidega plastmassist kostüüme või lõi lavamaastikke nutikalt kasutatud tootmisjääkidest. Ja just Küla oli see, kelle eestvõttel võeti ühe lavastuselemendina kasutusele lõhnad.
2019. aastal pälvis Küla Eesti Kultuurkapitali näitekunsti sihtkapitali elutööpreemia hindamatu panuse eest 20. sajandi teise poole Eesti teatri lavakujundusse ning stsenograafide järjepideva professionaalse koolituse rajamisse.
Mari-Liis Küla ärasaatmine on 11. veebruaril kell 12 Kaarli kirikus.