ARVUSTUS ⟩ Kes suudab surma haneks tõmmata?

Halvatud isa tütart kehastav Sophie Marceau filmis «Kõik läks hästi». Foto: Filmikaader

Eutanaasia. See on järgmine tabuteema, mille Prantsuse kino enfant terrible oma uusimas filmis lauale tõstab. Teeb seda talle omase ebakonventsionaalsusega.

Ozon jõudis minu teadvusse filmiga «Bassein». Näitleja Charlotte Rampling oli peaosaline, mängides loomepiinades kirjanikku, kes kuidagi ei oska leida sõnu oma uue romaani jaoks. Ozoni värskes filmis «Kõik läks hästi» teeb Rampling episoodilise kõrvalosa, mängides raugastunud skulptorit.

Ühe ja sama näitleja kasutamine loob veel ühe mõõtme Ozoni uue filmi mõistmiseks. Rampling mängib filmis «Kõik läks hästi» peategelase ema. Kui ta ekraanile ilmus, tuli mul kohe meelde tsikaadide kõrin ja pingest malbe meeleolu, mis iseloomustas ligi 20 aastat tagasi linastunud filmi «Bassein». Viimases pulbitses Ramplingi loodud tegelaskuju elujõust. Nüüd aga enam mitte. Filmis «Kõik läks hästi» on pannud Ozon ta rolli, kus ta peab mängima vana naist, kelle käed ei kuula enam sõna, et savi voolida.