Kanuti Gildi SAALis esietendub Madlen Hirtentreu «Motell Düskroonia»

Copy
Hetk Madlen Hirtentreu lavastusest «Motell Düskroonia».
Hetk Madlen Hirtentreu lavastusest «Motell Düskroonia». Foto: Alan Proosa

Esmaspäeval, 7. veebruaril Kanuti Gildi SAALis esietenduv «Motell Düskroonia» on mänguline heliprotseduur, mis toimub reaalajas. Lavastus nihestab ajataju, kasutades selleks heli. Hirtentreu kutsus kokku teadusliku bändi nimega X, mis tegeleb aegruumide ja piltide kirjeldamisega helilises plaanis. Bändi kuuluvad heliloojad Liisa Hirsch, Tont (Siim Kuusemäe), Hello Upan ning Kalle Tikas. Lavastuse tarbeks on loodud fiktiivne uurimuskeskus, kus püütakse kirjeldada meeleseisundit nimega düskroonia, mis tähendab kultuurilise ja ajalise segiolekut.

Lavastuse keskseks kujundiks on mängulaud. Hirtentreu, kes viibis juhuslikult 2019. aasta oktoobris revolutsiooni ajal Liibanonis, peab seda töö alguspunktiks. Tänaval elavat tuld nähes tundis Hirtentreu, kuidas temast on saanud inimene mängulaual. Mängulaua abil saavad ka «Motell Düskroonias» seguneda helid, mis on loodud kirjeldamaks erinevaid meeleseisundeid. Laval kohtutakse nelja erineva heliloojaga: klassikalise helilooja Liisa Hirschi, metalli- ja helikunstniku Tondi, eksperimentaalse heli improviseerija Hello Upani ning spontaanselt loova Kalle Tikase.

Lavastus on sündinud koostööloome meetodil – lisaks kujutava kunsti taustaga Hirtentreule on lavastusse kaasatud mitmed heliloojad ja dramaturgid. Kaasamõtlejatena osalevad lavastusprotsessis veel dramaturg Alissa Šnaider ning Berliini kunstnik Eva-Meyer Keller, kelle tööd «Death Is Certain» on aastate eest ka Kanuti Gildi SAALis näidatud.

Madlen Hirtentreu (1993) on kunstnik, kes töötab kujutava kunsti ja etenduskunsti liideses. Ta lõpetas 2014. aastal Milaano IEDi ülikooli visuaalkultuuri ja majanduse eriala (BA) ning 2017. aastal Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni ja skulptuuri eriala (MA). Ta on täiendanud end materjalitehnoloogia õppes Itaalias.

Teda huvitavad objektid ja meediumid, mis suudavad võistelda inimkeha kohaloluga oma laetuses ja intensiivsuses: ellu ärganud objekt ja ruum, milles etendaja muundub vahendajaks, võib öelda ka skulptor. Tema lähenemisviisi iseloomustab visuaalse ja etenduskunstide vahelise piiri konstruktiivne eiramine. Kunstnikku käivitavad teemad, nagu ürgne horisont, kordus, kaotatud tulevikud ja kliinilised seisundid. Tundmatuga seotud kõhedusel on potentsiaal paljastada lähivaatlusel hapruse märke, avades seeläbi uusi tõlgendusi ja tähendusi lahtiharutatud ajas. Hirtentreu on osalenud näitustel alates 2015. aastast ning teinud koostööd kunstnikuna etenduskunstide kontekstis.

Esietendus 7.02, järgmised etendused 9., 10., 12., 14., 17., 18. ja 21. veebruaril kell 19:30 Kanuti Gildi SAALis. 9. veebruaril järgneb etendusele vestlus kunstnikega, mida viib läbi Kiwa.

Tagasi üles