K, 17.08.2022

Selgusid riigi kultuuri- ja spordipreemiate laureaadid

Kultuuritoimetus
Selgusid riigi kultuuri- ja spordipreemiate laureaadid
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Tänavuse riikliku kultuuri elutööpreemia laureaadid: Linda Madalik, Mati Sirkel ja Jaak Kangilaski.
Tänavuse riikliku kultuuri elutööpreemia laureaadid: Linda Madalik, Mati Sirkel ja Jaak Kangilaski. Foto: Kollaaž

Valitsus otsustas, et tänavuse riikliku kultuuri elutööpreemia pälvivad Linda Madalik, Jaak Kangilaski ja Mati Sirkel. Spordi elutööpreemia laureaadid on Kaarel Zilmer ja Mart Siliksaar. Valitsus tegi otsuse vastavalt kummagi valdkonna komisjoni ettepanekutele.

«Kultuuri- ja spordipreemiad on iga-aastane tänu ja kõrgeim tunnustus, mida valitsus saab kultuuri- ja spordirahvale anda. Preemiate saajad on inimesed, kes on aidanud enda tegevusega muuta Eestit suuremaks, innustanud uusi põlvkondi ning loonud rõõmu selle üle, et ka väike rahvas on võimeline konkureerima võrdsena suurte seas,» rääkis kultuuriminister Tiit Terik

Kultuuripreemiad

Jaak Kangilaski
Jaak Kangilaski Foto: Facebook

Elutööpreemia laureaat, kunstiajaloolane Jaak Kangilaski on kunstiteaduse alal töötanud alates 1963. aastast. Ta on arvukate kunstiajaloo raamatute ja artiklite autor.

Esitajad toovad välja, et Kangilaski on tänapäeva Eesti üks nimekamaid kunstiteadlasi, teenekamaid kunstiajaloolaste ja kunstnike õpetajaid ning kunsti populariseerijaid. Ta on kirjutanud kunstiajaloo õpikuid ja ülevaateteoseid ning andnud suure panuse kunstiajaloo õpetamisel mitte ainult ülikoolides, vaid ka kooliõpilastele.

Kangilaski esitasid elutööpreemia kandidaadiks kaasaegse kunsti Eesti keskus, Eesti kunstnike liit ning Eesti kunstiteadlaste ja kuraatorite ühing.

Elutööpreemia laureaat, arhitektuuriakustik Linda Madalik on panustanud Eesti märgiliste ruumide ja oluliste kultuurihoonete akustilistesse lahendustesse, samuti tulevaste arhitektide õpetamisse. Esitajate sõnul on tema igapäevatöö väärtus hindamatu ning Eesti oludes asendamatu.

Akustik Linda Madalik
Akustik Linda Madalik Foto: Urmas Luik

Tema tööde hulka kuuluvad teiste seas Estonia ooperiteatri renoveerimine, Pärnu ja Jõhvi kontserdimajad, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia uus kontserdi- ja teatrimaja, Eesti Rahva Muuseum, Arvo Pärdi keskus ning Viljandi Ugala renoveerimine.

Madaliku kandidatuuri esitasid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Kontsert, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti muusikakoolide liit, Heino Elleri muusikakool, Arvo Pärdi keskus, Eesti arhitektide liit, Eesti ehitusinseneride liit, Tallinna Tehnikakõrgkool, Eesti sisearhitektide liit ning Pimedate Ööde filmifestival.

Eesti literaat ja tõlkija Mati Sirkel.
Eesti literaat ja tõlkija Mati Sirkel. Foto: Mihkel Maripuu

Elutööpreemia laureaat, tõlkija ja literaat Mati Sirkel on vahendanud üle poolesaja tippteose saksa, inglise, rootsi, uuskreeka ja hollandi keelest. Esitaja toob välja, et tänu Sirkelile on eesti keeles tervikuna olemas romaanid, mille autoreid ja pealkirju võib paljudes teistes keeltes leida kirjandusleksikonides või antoloogiates.

Samuti on Sirkelil esitaja sõnul kaalukaid teeneid eesti kultuuri kaitsmisel ja edendamisel laiemas plaanis – tänu tema initsiatiivile on meil teiste institutsioonide seas autorihüvitusfond ning Eesti kirjanduse keskus. Elutööpreemia kandidaadiks esitas ta Eesti kirjanike liit.

Kultuuri elutööpreemia suurus on 64 000 eurot.

Riiklikke kultuuri aastapreemiad antakse välja viis. Need pälvivad Kertu Moppel lavastajatöö ja Juhan Ulfsak peaosatäitmise eest Eesti Draamateatri lavastuses «Mefisto», prosaist, tõlkija ja orientalist Rein Raud 2021. aastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest ning muusik Taavi Kerikmäe väljapaistvate loominguliste saavutuste eest 2021. aastal.

Aastapreemia pälvivad ka Kadi Polli ja Linda Kaljundi kuraatorinäituse, Kumu uue püsiekspositsiooni «Identiteedimaastikud. Eesti kunst 1700–1945» eest ning linnaehitusliku uurimuse «Lõpetamata linn» meeskond uurimuse, uurimust kokkuvõtva näituse ja raamatu eest.

Aastapreemia suurus on 9600 eurot, loomingulise kollektiivi puhul läheb preemiasumma jagamisele.

Spordipreemiad

Kaarel Zilmer.
Kaarel Zilmer. Foto: Tairo Lutter / Postimees

Elutööpreemia laureaat, spordipedagoog Kaarel Zilmer on Eesti suusaspordi arendaja ja eestvedaja. Ta on aastaid töötanud eri ametikohtadel ülikoolides ja suusaliidus, tegutsenud suusakoondise juhina mitmel maailmameistrivõistlusel ja Nagano olümpiamängudel ning olnud Tartu suusamaratoni ja Otepää maailmakarikaetapi korralduskomitee liige. Tema kandidatuuri esitas Eesti suusaliit.

Triitoni sulgpalliklubi juht Mart Siliksaar.
Triitoni sulgpalliklubi juht Mart Siliksaar. Foto: Kristjan Teedema

Elutööpreemia laureaat, 54-aastase staažiga treener Mart Siliksaar on Eesti sulgpalli arendaja ja valdkonna eestvedaja. Ta on Eesti suurima sulgpalliklubi Triiton asutaja, kus harjutab üle 500 eri vanuses sulgpalluri.

Siliksaare juhendamisel treenib praeguseni suur osa Eesti paremikust, kes on saavutanud häid tulemusi mitmetelt rahvusvahelistelt võistlustelt.

Tema edukaim juhendatav on praegu Kristin Kuuba, kes saavutas 2021. aastal olümpiamängudel 15. koha ja võitis kaks maailmakarikaetappi. Siliksaare kandidatuuri esitas Tartu linnavalitsus.

Elutööpreemia suurus on 64 000 eurot.

Riiklikke spordi aastapreemiaid antakse välja kuus. Preemiad pälvivad epeenaiskond kuldmedali eest Tokyo olümpiamängudel ning Katrina Lehis, kes võitis mängudel pronksmedali.

Vehklemise epeenaiskond tõi Eestile korraga juurde neli olümpiavõitjat!
Vehklemise epeenaiskond tõi Eestile korraga juurde neli olümpiavõitjat! Foto: Tairo Lutter

Aastapreemia pälvib ka Rasmus Mägi, kes saavutas olümpiamängudel 400 meetri tõkkejooksus 7. koha, samuti ujumise lühiraja Euroopa meistrivõistluste hõbemedalist Eneli Jefimova, WTA finaalturniiri finalist ja nelja WTA turniiri võitja Anett Kontaveit ning Raul Kudre, kes oli Eestis toimunud suusaorienteerumise maailmameistrivõistluste, juunioride maailmameistrivõistluste ja noorte Euroopa meistrivõistluste peakorraldaja.

Aastapreemia suurus on 9600 eurot, võistkonna puhul läheb preemiasumma jagamisele.

Preemiad antakse üle Eesti Vabariigi 104. aastapäeva eel, 23. veebruaril teaduste akadeemia saalis koos riiklike teaduspreemiate ning Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinnaga.

Märksõnad
Tagasi üles