/nginx/o/2021/09/29/14102394t1h4bf8.jpg)
Möödunud aastal kohtusin tõlkija Mati Sirkliga tänaval. Kuna hindan väga tema tõlkeid, tema maitset ja olen paar korda ka tööalaselt kokku puutunud, otsustasin ennast tutvustada. Järgnes meeldiv lühike vestlus ühel Kalamaja ristmikul ühel kevadisel päeval ennelõunasel ajal.
Siis oli talt ilmunud just üsna hämara ja tundmatu saksa autori Hans Henny Jahnni kolmeköitelise modernistliku üliromaani «Kallasteta jõgi» tõlge. Raamatu, mille kohta ta ise ütles, et selle lugeja ei tohiks olla liiga noor. Sirkli (peamiselt saksa keelest) tõlgitud tekstid ei püüa enamasti vähemat ega rohkemat kui absoluuti. Selliste raamatute lugemisel on vähemalt minu jaoks meie kiires ja suunamudijalikus, selles tõeliselt uues ja üliunustavas maailmas omamoodi aristokraatlik ja dekadentlik mõnu.
Nüüd saabus aeg helistada Mati Sirklile ja küsida lühikest emotsionaalset kommentaari, nagu sellistel puhkudel tavaks. Sirkel vastas mulle, et eks ta ju teadis, et meedia eest ta ei pääse, ja leidis, et ma teeks ta elu kergemaks, kui kirjutaks midagi ise. Mis mul sai selle vastu olla.
:format(webp)/nginx/o/2017/01/06/6230553t1habd2.jpg)