Meie valikud pole pärast seda ebaedu muutunud mitte ainult liiga turvaliseks, vaid ka liiga igapäevaseks ja igavaks. Kui me ei suuda valikuga riski võtta, miks peaks Euroopa selle olematu riski eest midagi – see tähendab telehääle – meile tagasi andma?
Kuid kellel siis üldse on lootust? Olen finalistid järgnevalt suvalises järjekorras ritta seadnud, võttes arvesse isiklikku maitset, oma teadmisi Eurovisioonist ja nende teadmiste põhjal tehtavat üldistust – nimetagem seda edu valemiks – ning eurofännide
Stig Rästa, «Interstellar»
Kuigi suurte ballaadide aeg on möödas, leiab «Eesti laulu» finaalist neid omajagu. Kõige põnevam neist on Stig Rästa «Interstellar», mis kõlab küll nagu segu tuhandest teisest laulust, mis viimastel aastatel Eurovisioonilt läbi on käinud, kuid Stigil on oskus kuulajale naha alla pugeda ja see on suur eelis. Produktiivse Stigi juures on seejuures midagi heroilist ja ma kardan, et ta ei lõpeta pürgimist enne, kui ühel päeval ka suure Eurovisiooni-võidu koju toob. Kas ta tänavu Eurovisioonil ka «Goodbye To Yesterday» edu korrata suudaks... Selles ma pigem kahtlen.