INTERVJUU Olav Ehala: ükski kunst ega looming ei saa olla tähtsam kui oma pere

Copy
Olav Ehala heliloojate liidu majas. Tähtis on tunda mitte ainult oma põlvkonna muusikuid, vaid ka nooremaid, leiab Ehala.
Olav Ehala heliloojate liidu majas. Tähtis on tunda mitte ainult oma põlvkonna muusikuid, vaid ka nooremaid, leiab Ehala. Foto: Andres Haabu

Olav Ehala muusikat teab igaüks. Kindlasti võib sellest leida üksjagu ka eestilikkuse essentsi. Keel on selles muusikas tähtis. Kõik on keeles olemas, ütleb ta ise oma muusika kohta.

Olav Ehalat tuntakse ka. Nägupidi. Teda võib nimetada popstaar-heliloojaks. Nagu tema muusika on tihtipeale päikeseline, sellisena on kirjeldatud ka Ehalat ennast. Kohtume heliloojaga rahvuskultuuri fondi ruumides, mille nõukogu esimees ta on. Samas majas asub ka heliloojate liit, mille pikaaegne esimees ta samuti oli.

Millisel kohal on teie kui helilooja rõõmsaks saamise hierarhias üks auhind?

(Naerab.) Kindlasti väga tähtsal kohal. Olin kaheksa aastat ise kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali esimees, siis olid rõõmsad hetked need, kui sai headele muusikutele toetusi ja preemiaid anda. Nüüd on endal ka väga hea seda saada.

Aga kui ma juba niimoodi küsisin, siis tahaks küsida rutakalt ka küsimuse, mis tegelikult oleks pidanud tulema umbes kümme küsimust hiljem: mis teile kui heliloojale üldse see kõige tähtsam asi on?

Usun, et igale inimesele on kõige tähtsam vast oma pere ja armastus. Ükski kunst ega looming ei saa olla tähtsam kui oma pere.

Tagasi üles