INTERVJUU ⟩ Mick Pedaja: mulle meeldivad vimkad muusikas

Muusik Mick Pedaja on minu silmis alati suutnud väheste sõnadega, vahel suisa sõnadeta oma muusikaga öelda nii palju. Maalida justkui kerge pintslitõmbega puhast emotsiooni ja tüüne laadiga maailmu, kuhu ennast unustada. Nüüd on Pedaja oma täpse ja malbe helikeelega süüvinud filmimuusikamaailma, kus oskus anda väheolulisele hing ja teha teiseks oluline eriti esile kerkib.

Pedaja muusika kõlab ka uues Eesti mängufilmis «Soo», mis nüüd kinodesse on jõudnud ja kus loodusel on oma roll inimestevahelistes intriigides. Filmidele muusika loomisest, looduse rollist inimese elus ja inspiratsiooni leidmisest vestlesime Pedajaga päev enne «Soo» esilinastust. Kuna saime kenasti jutule, liikus meie vestlus sujuvalt üle sinatamisele.

Kuidas «Soole» muusika kirjutamise protsess käis? Millest sa innustust said?

«Soo» puhul lõin muusika käsikirja järgi. Üldiselt ongi nii, et kui asun mõne stsenaariumi kallale, tekivad mul peas väga elavad kujutluspildid, mis hakkavad voolama koos muusikaga. Ma olen viimasel ajal palju pildistanud ja videoid filminud ja mulle näib aina enam, et muusika ja film täiustavad üksteist. Need on loodud koos olema. Ja filmi puhul on nii palju võimalusi muusika loomiseks.

See on natuke nagu elu ka, sest paratamatult tekivad seosed oma kogemuste ja emotsioonidega. Albumite loomisel on samamoodi. On selged hetked, on tõusud, on mõõnad.