Uued vaated kooliajaloole jõudsid rahvusraamatukogu artiklikogumikku

Rahvusraamatukogu esitles 17. veebruaril oma väikses majas Narva mnt 11 aadressil vanemteadur Piret Lotmani koostatud artiklikogumikku «Kirik, keel ja kool: haridusideed varauusaegsel Liivi- ja Eestimaal», milles ajaloo ja humanitaarteadlased on toonud välja seni vähetuntud tahke kesk- ja varauusaegse Liivi- ja Eestimaa kooliajaloos.

Euroopalikud haridusideed jõudsid Liivimaale 13. sajandil ristiusustamise käigus. Artiklikogumikus «Kirik, keel ja kool: haridusideed varauusaegsel Liivi- ja Eestimaal» vaatlevad autorid 14.–18. sajandi hariduselu korraldust ning õppemetoodikaid.

«Artiklikogumiku teemavalikul sain tõuke Tallinna Toomkooli ajalugu lugedes,» kõneles Piret Lotman, Eesti Rahvusraamatukogu toimetiste allseeria «Raamat ja Aeg» toimetaja.

Artiklikogumikus vaadeldakse Eesti ala hariduselu kaasaegsete euroopalike ideede kontekstis. Autorid toovad välja mitmeid uusi vaateid, millede hulgast võib välja tuua ühe intrigeerivama Kristi Viidingu põhjaliku läti ja poola-leedu allikatele tugineva uurimuse, mis võimaldab näha meie alma mater'i, Tartu Ülikooli eelkäija Academia Gustaviana asutamist uuest vaatenurgast.

Üldse sisaldab kogumik kuute uurimuslikku artiklit. Keeleõppe metoodikaid käsitleb Janika Pälli artikkel, mis heidab valgust seni tähelepanuta jäänud Philipp Glaumi kiirõppe meetodile. Saksa, ladina, kreeka ja heebrea keele õppimiseks ei kuluvat selle järgi enam kui pool aastat, kuid tudengid suutvat nendes keeltes kirjutada juba kahe kuu möödudes.

Triin Kröönströmi faktiküllane uurimus käsitleb eesti kooli algusaega. Artiklis leiab käsitlust alghariduse korraldus 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi esikümnendil, keskendudes Tallinna Püha Vaimu koguduse juures tegutsenud koolile.

Haarav lugemine on kindlasti eesti keskaja vaimse kultuuri pädevaima tundja Tiina Kala artikkel, mis käsitleb eesti ja läti keeleala hariduselu sarnasusi, mis lähtusid Saksamaalt tulnud ideedest.

Saksa reformatsiooni ideid põhjalikult uurinud Jüri Kivimäe artikkel tugineb seni tähelepanuta jäänud kooliajaloo allikatele ning arutleb konfessionaliseerumise mõiste tõlgendamise üle. Kõige üldisemalt mõeldakse selle mõiste all riigi, kiriku ja riigi põimunud suhteid varauusaegses Euroopas.

Meelis Friedenthali käsitlus analüüsib varavalgustusaegse õpetlase Michael Dau vaateid kooliharidusele, mis on silmaringi laiendav lugemine nagu kõik selle kogumiku artiklid.

Videosilla vahendusel oli esitluse külalistel võimalus kuulata Aivar Põldvee haaravat ettekannet Otto Wilhelm Masing lugema õpetamise meetoditest ning tema aabitsa õnnetust saatusest. Põldvee on avaldanud oma ettekande aluseks olnud uurimuse valgustusaegsest haridusuuendusest Eesti Teaduste Akadeemia ajakirjas Acta Historica Tallinnensia.

Artiklikogumikku saab laenutada ESTER kataloogist https://www.ester.ee/record=b5472535*est.