Teenetemärgi pälvinud Marge Monko: olukord on parem kui 10 aastat tagasi

Kunstnik Marge Monko Foto: Andres Haabu

«See oli väga suur üllatus», ütles foto-, video- ja installatsioonikunstnik ning Eesti Kunstiakadeemia fotograafia professor Marge Monko selle puhul, et sai tänavu Valgetähe IV klassi teenetemärgi. «Ega ma ei oska ennast väga sellise orderni-teemaga seostada. Aga on väga tore kui kunstnikke ka tunnustatakse!»

Eelmisel aastal avas Monko kaks näitust: «Suure teeskleja» Kai kunstikeskuses (koos Gabriele Beveridge’iga) ning «Armastuse A. B. C. D. E. F. G» Hobusepea galeriis (koos Maruša Sagadiniga).

Üldiselt on kunstimaailma hetkeseisu osas Monko optimistlik: «Praegu on eesti kunstis väga hea aeg, ma näen nii palju huvitavaid ja mitmekesiseid noori kunstnikke ja mu meelest on igal pool mingi mõistmise ja koostöö soov olemas – see on õudselt oluline. Selles osas on praegu paremad ajad kui kümme aastat tagasi.»

Monko looming tegeleb valdavalt naiselikkuse representatsioonide kriitikaga ja ta lähtub oma teostes sageli nii feministlikust kui ka psühhoanalüütilisest teooriast. Ka feministlike probleemide ja küsimuste teadvustamises on kunstniku sõnul Eestis oluliselt paranenud: «Ma mäletan, et kui kusagil 2010ndatel tuua kasvõi tutvusringkonnas või sotsiaalmeedias tõstatada mingi teema, mis on seotud soolise võrdõiguslikkusega, siis sind võidi ikka päris rängalt rünnata. Nüüd on nii, et kui sa juhid tähelepanu mingile probleemile, siis üldine arusaam on see, et võib-olla tõesti saaks neid asju tõesti teistmoodi näidata. Ma arvan, et väga palju on Eestis sellele kaasa aidanud ka see Virginia Woolfi grupp, kus ma olen algusest peale olnud – nii et ma olen seda arengut näinud.»

Kunstiteoseid võivad Monkol käivitada väga erinevad asjad, tihti üllatavad need impulsid teda ennastki: «See võib olla mingi pilt, aga ka mingisugune ilukirjanduslik või teoreetiline tekst, mis ei pruugi olla isegi mind huvitava teemaga otseselt seotud, kuid seal võib olla mingeid selliseid aspekte, mis kõnetavad. Ja siis läheb mõte käima. Ma üritan väga regulaarselt lugeda visuaalkultuuri teooriat, see avardab mõtlemist väga palju.»