Teenetemärgi pälvinud klounid Piip ja Tuut: näitlejaameti mõte on teha inimeste elu paremaks
22. veebruar 2022, 14:02
«Oleme igapäevasesse teatritöösse nii sukeldunud, et ei osanud sellisest tunnustusest unistadagi,» ütles Postimehele Valgetähe V klassi teenetemärgi kavaler Toomas Tross, kes koos Haide Männamäega on juba üle 20 aasta lõbustanud Eesti rahvast kui klounid Piip ja Tuut.
«Presidendi tunnustus on oluliseim tunnustus. Siiani on suurimaks tunnustuseks olnud vaatajate olemasolu või kolleegide määratud teatripreemia,» sõnas Toomas Tross.
Haide Männamäe lisas, et pole julgenud sellisest tunnustusest mõeldagi. «Tuleb välja, et on neid, kes nõnda meid hindavad, sest see tagasiside, mis on saabunud õnnitluste näol, on nii südantsoojendav. Meie vaatajad ja lähedased on koos meiega siiralt õnnelikud. Hea, et võime tunnustuse saamisega teistele rõõmu valmistada,» lisas ta.
Eesti kuulsaim klounipaar astus esimest korda vaatajate ette Piip ja Tuut nime all 1998. aastal. Haide Männamäe ja Toomas Tross on õppinud näitlemist ja lavastamist Tallinna Ülikoolis Rudolf Allaberdi ja Margus Tuulingu juhendamisel ning täiendanud end teatrikoolis The Commedia School Kopenhaagenis, kus klounid olid ka üks osa väljaõppest. 2014. aastal avasid nad Tallinnas klouniteatri Piip ja Tuut mängumaja.
Karjääri algusele tagasi mõeldes, sõnas Toomas Tross, et see lumepall hakkas veerema 24 aastat tagasi, kui neil ühe sõbra lapse sünnipäevapeol esineda paluti. «Neist koomilistest vahepaladest kasvas välja etendus, siis teine, etendustest kujunes mängukava ja lõpuks sündis teater oma majaga,» ütles ta.
Haide Männamäe lisas: «The Commedia School Kopenhaagenis andis meile julguse katsetada kõiksugu väljakutsetega, klounid oli vaid üks osa teatriõppest, aga kujunes kõige olulisemaks. Sellest sai meie leib.»
Oma töö olulisimaks osaks peavad nii Tross kui ka Männamäe inimeste elu paremaks tegemist nii headel, kuid eriti rasketel aegadel, aga ka puhtalt rõõmu pakkumist ning inimeste argirutiinile vahelduse pakkumist. «Ei tohi lasta end ebameeldivustest kõigutada ja ikka leida sädet oma rajal edasi liikuda. Kui klounininad on eest võetud, et siis säiliks uudishimu ja rõõm ka argipäevas olemisest,» lisas Männamäe.
Küsimusele, mida peavad näitlejad oma töö olulisimaks pärandiks, vastas Männamäe, et ligi veerandsajandit katkematut tegutsemist on juba mingi jälje eestlastesse jätnud. «Ei tea, et oleks kunagi olnud sarnast teatrit Eestis. Peame seda isegi endale aeg-ajalt meelde tuletama,» sõnas ta.
«Me oleme klounitraditsiooni jätkajad Eestis ja peredele suunatud etenduskunsti juurutajad. Muu jäägu teatriuurijate ja publiku otsustada,» lisas Tross.