/nginx/o/2022/04/13/14482607t1h6559.png)
/nginx/o/2022/02/23/14384407t1hb38d.jpg)
Vabaduse väljakul asuv Tallinna Kunstihoone legendaarne peamaja läbib arhitektuuribüroode KUU Arhitektid ja Pink ideelahenduse järgi põhjaliku uuenduskuuri 2024. aastaks ja avatakse maailmatasemel kunstikeskusena.
Tallinna Kunstihoone peamaja arhitektuurivõistluse võitsid KUU Arhitektid ja Pink
Tallinna Kunstihoone rekonstrueerimise arhitektuurivõistluse eesmärk oli valida parim sisearhitektuurne, kasutusfunktsioonile sobivaim lahendus Tallinna Kunstihoone rekonstrueerimiseks ja võimalikuks maa-aluseks laiendamiseks. Samuti pakkuda Kunstihoone hoovialale funktsioone toetav ideelahendus.
Võistlusele kvalifitseerus kuus tööd, võistluse auhinnafond oli 38 000 eurot. Võitja, arhitektuuribürood KUU Arhitektid ja Pink (meeskond: Kalle Komissarov, Tarmo Piirmets, Joel Kopli, Anni Leo, Juhan Rohtla), saab peapreemiana 12 000 eurot. Võistlusel pälvis teise koha MA Arhitektid ning kolmanda koha arhitektuuribüroode Vaikla Studio ning Studio 3 ühistöö.
/nginx/o/2022/02/23/14384411t1he5aa.jpg)
«Ootasime töid, mis säilitavad ja eksponeerivad muinsuskaitse all olevaid säravaid väärtusi, kuid samas on julged ja loovad uue kvaliteediga külastuskogemust,» kommenteeris Tallinna Kunstihoone juhataja ja arhitektuurivõistluse žürii esimees Paul Aguraiuja. «Kunstihoone on praktiliselt muutumatul kujul olnud juba 85 aastat meie kunsti kodu. Arhitektuurivõistluse tulemusel saadud lahendus aitab Kunstihoonel olla ka järgmistel aastakümnetel väärikaim näitusepaik kunstnike jaoks ning eelistatuim kunstielamuse pakkuja külastajaile.»
/nginx/o/2022/02/23/14384412t1hd002.jpg)
«Tallinna Kunstihoone kui muinsuskaitselise objekti rekonstrueerimine kaasaegseks ja kasutajasõbralikuks kunstikeskuseks oli võistlusel osalenutele suur väljakutse. Kõik kuus tööd võtsid selle aga julgelt vastu ja tulemused oli väga põnevad,» kommenteeris žürii liige Toomas Adrikorn. «Žürii otsis võidutööst täpsust võistlusülesande suhtes ja samas tundlikku ruumitunnetust, kus tuleb siduda tervikuks olemasolev hoone, uued ühendused ja hooviruum. Võidutöö jättis fookusesse väärtusliku arhitektuuri ja tõi hästi välja Kunstihoone kolmanda korruse peidetud ruumilise aarde – erakordse valguslae. Töö silmapaistvaim osa on lennukalt lahendatud sõõrjas trepikäik kunstihoone sisehoovis.»
Võistluse žürii hindas muuhulgas kavandite ideelist ja vormilist kvaliteeti, lahenduse sobivust asukohta, funktsionaalsust, logistilist loogikat, energiatõhusust, majanduslikku otstarbekust, muinsuskaitselistele eritingimustele vastavust jms. Žüriisse kuulusid Paul Aguraiuja (SA Kunstihoone), Elin Kard (Eesti Kunstnike Liit), Paco-Ernest Ulman (Eesti Arhitektide Liit), Toomas Adrikorn (Eesti Arhitektide Liit), Eeva Masso (Eesti Sisearhitektide Liit), Merle Kinks (Muinsuskaitseamet, hääleõiguseta liige) ja Toomas Laumets (rekonstrueerimise projektijuht, hääleõiguseta liige).
/nginx/o/2022/02/23/14384414t1hb733.jpg)
Žürii langetas otsuse konsensuslikult, pidades oluliseks hoones näituste korraldamise lihtsust, külastajate teekonna loogilisust ja kaalus kriitiliselt vastavust muinsuskaitse eritingimustele ja sellest tulenevaid võimalikke lahendusi.
SA Kunstihoone korraldas koostöös Eesti Arhitektide Liiduga arhitektuurivõistluse, mille eesmärk on Tallinna Kunstihoone kaasajastamine tipptasemel kunstikeskusena.
Tegemist on Eesti ühe silmapaistvama kultuuriobjektiga, mis valmis 1934. aastal. Arhitektuurivõistlus hõlmas Tallinnas Vabaduse väljak 6 ja Vabaduse väljak 8 hoonekompleksi arhitektuurset lahendust ning hooviala terviklikku lahendust, mille potentsiaal oli külastajate jaoks seni kasutamata.
/nginx/o/2022/02/23/14384417t1hf4aa.jpg)
Vabaduse väljakul asuva Tallinna Kunstihoone kui riiklikult tähtsa objekti kapitaalremont valmib 2024. aastal. Rekonstrueerimise käigus tekib Eesti esindusväljakule kaasaegse ruumilahenduse ja tehniliste tingimustega näitusekompleks, mis võimaldab siin eksponeerida kunstimaailma tippnäitusi.
Kunstihoone täidab eesti kunstnike jaoks üliolulist rolli, sest on suurim kunsti produtsent ja peamisi eesti kunsti tellijaid ning esmaesitlejaid. Tallinna Kunstihoone oli 1934. aastal üks kahest olulisest kultuuriobjektist, mis rajati Eesti Kultuurkapitali rahaga. Tegemist oli moodsa ja riiklikult tähtsa ehitisega.
Hoone toob ühe katuse alla riigi parima näitusepinna, tippkunstnike ateljeed, tänavatasandi äripinnad ja klubiruumid keldris. Sellisena on Kunstihoone töötanud juba pisut enam kui 85 aastat. Kunstihoone on olnud Eesti olulisemaid kunsti näitamise, loomise ja kogemise paiku tänapäevani. Peale näituste pakub Kunstihoone mitmekülgset haridus- ja publikuprogrammi.