Eesti disainerid tulevad kapist välja (1)

Kultuuritoimetus
Copy

Juba seitsmendat korda tähistatakse 23. veebruaril Eesti disaini päeva. Ja seda, mille üle rõõmu tunda, jagub piisavalt: kohalike brändide loomingut on tunnustatud paljudel rahvusvahelistel konkurssidel, tellimusi esitatakse kõikidelt kontinentidelt üle kogu maakera, kohalik disainiskeene on aktiivne ning edumeelne. Nüüd aga on sotsiaalmeedia rambivalgusesse kutsutud disainerid ise.

Seekordne Eesti disaini päeva loosung «Märka head Eesti disaini» kutsub üles vaatama enda ümber uudishimulikuma pilguga, et avastada just kohalike disainerite loomingut. «Eesti lauljaid ja näitlejaid tunnevad kõik nägupidi, disainereid teatakse aga äärmiselt vähe. Erialaliit soovib lähemalt tutvustada neid töökaid ja andekaid loomeinimesi, kelle toodetel me iga päev istume või kelle riideid ja ehteid kanname,» sõnab Ilona Gurjanova, Eesti Disainerite Liidu president ja idee algataja. Eesti Disainerite Liidu missiooniks juba aastaid on tutvustada Eesti disaini nii kodus kui piiri taga.

Sotsiaalmeedias tasub otsida tunnuslikku märksõna #märkameeestidisaini, mille egiidi all astuvad publiku ette hoopiski disainerid ise. Tavapärasema toote- ja brändikeskse tutvustamise asemel tullakse pildile oma näoga, avatakse lähemalt elukutse tagamaid, inspiratsiooni ja õnnestumisi. «Eesmärk on tutvustada valdkonda läbi tegijate, et disain ei jääks eluvõõraks või kaubanduse reklaamteadete varju,» selgitab tänavuse disainipäeva eestvedaja Piret Mägi.

Muidugi on oodatud kõik inimesed ka ise pildistama ja näitama oma kodudes leiduvaid kohalikke disainipärle, olgu selleks mõni legendaarne klaasnõu, uuemast ajast Susimusta spordirõivas, Elmet Treieri disainitud Ray Boy tool, Monika Järgi brändi Tekstiil Ruumis loodud mummuline Pohl vaip või mõni Tarmo Luisu äkilisema stiiliga valgusti.

Merike Rehepapp, haridusdisaini edendaja: «Asjad on nagu inimesed meie ümber. Me oleme õnnelikud kui meid ümbritsevad head inimesed, kes hoolivad meist, sobivad meie isiksusega ning täidavad just seda funktsiooni, mida sel hetkel meie elus täita vaja on, omandades selle läbi tähendusi meie jaoks. Sama lugu on asjadega ehk disainiga. Peamine küsimus on ära tunda, mida meil tegelikult vaja on. Lõksud asjade maailmas on täpselt samad mis inimestel omavahel. Kui valime kaaslasi enda teekonnale valedel põhjustel, oleme lõksus ja õnnetud, kuid ise süüdi paraku. Üheväärselt head inimesed kui ka väärt esemed meie ümber teevad õnnelikuks. Selle «hea» äratundmine võtab aga aega.»

Õhtul loob tähistamis-meeleolu esmakordselt aset leidev ning kõigile avatud Disainiviktoriin Tallinnas, hubases kohvikus Kopli Köök. Publikul tasub saabuda aegsasti, et valida menüüst maitsvad suupisted ning leida omale meeskond, kellega ühiselt võistlustulle astuda.

Nädalavahetusel kutsub Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum veel viimaseid päevi avatud näituse «Nulltuju. Eesti moe avangard 2000-2010» kuraatorituuridele. Kui aga kodukant juhtub olema Londonis, siis just parasjagu saab nautida YKK näituseruumi vaateaknal Riina O väljapanekut eksperimentaalset SCOBY-compo koti- ja aksessuaarikollektsiooni, mis valminud uuenduslikust materjalist: teeseenejoogi e kombucha käärimisel tekkivast bakteriaalsest tselluloosist.

Disainipäeva algataja on Eesti Disainerite Liit koostöös Disainiööga. Esimest korda tähistati disainipäeva 2016. aastal. Eesti disaini päeval jätkatakse disainerite tutvustamise traditsiooni, et vaadata tavapäraselt anonüümseks jäävate loomeinimeste köögipoolele – avaldada lugusid nende tööprotsessist ja tulevikuplaanidest. Samuti on soov rõhutada disaini osatähtsust konkurentsivõimelise majanduselu ja ekspordi edendamisel.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles