NÄDALA PLAAT ⟩ Nooruslik lopsakas popnostalgia

Frankie Animal eelmisel suvel Tallinna mere­päevadel. Foto: Remo Tõnismäe

Tänavu juba kümnendat tegutsemisaastat tähistav noorujaslik trio Frankie Animal on oma teisel kauamängival oluliselt enesekindlam, küpsem ja õhulisem kui oma debüüdil «The Backbeat» (2016) ning oleks ka imelik, kui see nii poleks. Debüüdilt meelde jäänud Marie Vaigla paljutõotav vokaal ning Jonas Kaarnametsa efektne ja kõrvatorkav kitarrikäsitsus on samas kenasti alles. «The Backbeati» probleem kippuski olema selles, et ühe piitsaga prooviti pihta saada kümnele kärbsele, kellest mõni ei asunud isegi mitte teisel seinal, vaid lausa teises majas.

«Party Alone» ei ole samuti päris see muusika, mida poleks varem juba korduvalt tehtud, kuid teisalt on otseste eeskujude leidmine ja paralleelide tõmbamine juba oluliselt keerulisem, mis kindlasti tähendab teretulnud sammu edasi. Teine album ongi esimesega võrreldes hoopis ühtlasem ning lopsakam, kuid mingis mõttes riskivabam. Kõrva paitavad tugeva popesteetikaga vürtsitatud raadiosõbralikud kitarrimeloodiad, sulnid vokaalid ja mahedad biidid.