AJA AUK ⟩ Rock’​n’​roll on parem kui kunst

Kaader Dan Grahami videost «Rock My Religion» Foto: Videokaader

Üle ookeani saabus meieni kurb uudis, et lahkunud on kunstnik Dan Graham.

Esimest korda kuulsin Dan Grahami nime seoses ansambliga Sonic Youth. Nimelt pidas selle bändi liige Kim Gordon Grahamit oma õpetajaks. Elasid nad ka üksvahe New Yorgis samas majas. Kumb elas esimesel korrusel ja kumb teisel, seda ma ei mäleta, aga mingisugust tüli sellest ühes majas elamisest ei sündinud. Polnud nii, et üks ei saanud magada, kui teine öösel müttas. Elati ikka harmoonias.

Kim Gordon saanud ka oma edaspidiseks dekonstrueeriva rock-staari karjääriks suurt mõjutust Grahami performance’is «Performance/Audience/Mirror» (1975) osalemisest. Grahamit peeti kontseptualistiks ja nagu kontseptualismile tavaks, võttis ka too performance maailma või tegelikult ühe esinemissituatsiooni komponente koost lahti ja demüstifitseeris neid. Publik sunniti läbima psühhoanalüütilistest kirjeldustest tuntud peeglifaasi.

Tema formaalne haridus piirdus keskkooliga, kunstihariduse sai ta 60ndate alguses New Yorgis galeriis töötades. Selles mõttes nagu Quentin Tarantino filmimaailmas. Haridus tuli läbi kire ja teo, mitte teooriaraamatutes ragistamise ja koolitundides istumise. Varsti saabus aeg ka endal kunsti teha (selline asi on ju ometi tavaline, et kui näed palju teiste asju, tekib endalgi kange soov midagi teha).