ERSO alustab kõiki kontserte Ukraina hümniga

ERSO proovis Foto: Kiur Kaasik

Venemaa agressiooni tõttu Ukrainas muudab Eesti Riiklik Sümfooniaorkester oma käesoleva hooaja kava. Nüüdsest alustab ERSO kõiki kontserte Ukraina hümniga.

ERSO juhatuse liige Kristjan Hallik peab kultuuridiplomaatiat väga oluliseks, ent rõhutab, et sellega ei saa tegeleda samal ajal, kui käib sõda ja räige agressioon süütute inimeste pihta. «Meie otsust korraldada Vene muusikute kontserdi asemel Ukraina toetuskontsert mõistis väga hästi ka pianist Miroslav Kultõšev, kellel seetõttu Tallinnas esinemata jääb,» lausus Hallik.

18. märtsiks välja kuulutatud kontserdi «Aleksejev ja Prokofjev» asemel korraldab ERSO kontserdi Ukraina ja ukrainlaste toetuseks. Toetuskontsert toimub koostöös Kultuuripartnerluse Sihtasutusega ja selle toetajad on Liviko ja Jungent, kes katavad kontserdi korralduskulud. Kogu kontserdi piletitulu annetatakse Ukraina toetuseks. Kontserdile on võimalik osta pileteid hinnaga 12–500 eurot, lisaks saab kohapeal teha annetusi sularahas. Kontserdil soleerib Ukraina pianist Aleksei Botvinov, kelle esituses kõlab Rahmaninovi teine klaverikontsert. Botvinov on festivali «Odessa Classics» kunstiline juht ning tema kutsel peaks ERSO esinema Odessa festivalil ka käesoleva aasta juunis. «Esitan Tallinnas Rahmaninovi teise klaverikontserdi eesmärgiga näidata, et vene muusika ei võrdu Putini režiimiga,» kommenteeris Aleksei Botvinov kavavalikut.

4. märtsi kontserdiga «Sanderling ja Šostakovitš» avaldab ERSO toetust Ukrainale, samuti Venemaal Vladimir Putini sõjategevuse vastu protestijatele. Kontserdil kõlab XX sajandi suurima sümfonisti Dmitri Šostakovitši muusika. Šostakovitši elu ja looming on ehe näide sellest, millise surve ja diktatuuri, hirmu ja ähvarduste all elas Nõukogude Liidu kultuurieliit. Diktatuur ja totalitarism kuuluvad kokku ka XXI sajandi Putini Venemaaga.

Thomas Sanderlingi juhatusel esitab ERSO Šostakovitši 1957. aastal loodud 11. sümfoonia, milles kajastuvad 1905. aasta sündmused Venemaal. «Meie perekonnas kõneldi sageli 1905. aasta revolutsioonist. Mina sündisin küll hiljem, kuid need jutud vormisid otsustavalt minu kujutlusi,» räägib Dmitri Šostakovitš oma ühe kõige antagonistlikuma sümfoonia tagamaadest Solomon Volkovi koostatud mälestusteraamatus «Tunnistus» (1979). «Vanemaks saades lugesin ma palju sellest, kuidas kõik oli juhtunud. Mulle tundub, et see oli pöördepunkt – rahvas lakkas uskumast tsaari. Vene inimesed on alati sellised: nad usuvad ja usuvad, kuid ühtäkki tuleb lõpp. Ja nendel, kellesse rahvas enam ei usu, läheb halvasti. /…/ Tundub, et Venemaa ajaloos kipuvad paljud asjad korduma.»

6. mail Neeme Järvi juhatusel toimuv kontsert «Kevadklassika» pühendatakse samuti Ukrainale. Kontserdil soleerib Ukraina pianist Anna Šelest, esmakordselt Eestis tuleb ettekandele ka üks mitmeid ukraina rahvaviise sisaldav segase taustalooga sümfooniline teos «Sümfoonia nr 21», mille loojaks on nimetatud nii 1768. aastal Odessas sündinud mõisnikku ja kunstipatrooni Mikola Ovsianiko-Kulikovskit kui ka 1917. aastal Odessas sündinud heliloojat ja viiuldajat Mihhail Goldsteini.