L, 26.11.2022

ARVUSTUS ⟩ Varastatud taeva tagasi varastamine

Peeter Laurits
, kunstnik
Varastatud taeva tagasi varastamine
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Pilvede ehk taeva hõivamine on käivitanud Andrés Galeano suure üldistusjõuga metafüüsilised mõttekäigud. FOTO: Marje Eelma
Pilvede ehk taeva hõivamine on käivitanud Andrés Galeano suure üldistusjõuga metafüüsilised mõttekäigud. FOTO: Marje Eelma Foto: Marje Eelma

Teise maailmasõja eelõhtul varastati Barcelona kohalt taevas. Nüüd, 83 aastat hiljem, varastab Andrés Galeano selle tagasi, eksponeerib ammu haihtunud pilvi Tartu Aparaaditehases, teeb seda kõrgel kunstilisel tasemel ning peaaegu teaduslikul moel.

Kunst ja teadus on flirtinud juba renessansist saadik ja pole ka ime, kuigi metoodikad suuresti erinevad on nende peaeesmärk – avardada inimlikku tunnetushorisonti – üldjoontes sama. Viimastel aastakümnetel on ka kunsti ja teaduse metoodika hakanud üksteisele lähenema, kunst on muutunud uurimuslikumaks ning teadus, eriti loodusteadused, spekulatiivsemaks ja jutustavamaks. Kaheksakümnendatel ja üheksakümnendatel kerkis kontseptualismi laines esile terve rida kunstiprojekte, mis imiteerisid arhiveerivat, kataloogivat ja süstematiseerivat teadust. Võimsalt lõi tollal laineid Peter Greenaway kuraatorprojekt Rotterdamis «The Physical Self» (1991), sissevaade inimkeha funktsioonidesse ja mehaanikasse, mis tõi fantaasiarikkalt kokku sedavõrd erinevad autorid nagu Rene Magritte, John Coplans ja Claes Oldenburg.

Imekombel jõudsid juba kaheksakümnendate lõpul Tallinna Raemuuseumisse Peeter Toominga vahendusel mõned pildid kahe Katalaani kunstniku Joan Fontcuberta ja Pere Formiguera näituselt «Salajane fauna». Tegemist oli fotomontaažidega fantastilistest olenditest, nagu ükssarvik-nahkhiir või paaviankentaur, mida täiendasid taksonoomilised kirjeldused, joonised ja laboratoorsed preparaadid. Neid viimaseid küll Eestis kahjuks ei näidatud, aga juba pildid tõid ENSV stagneerunud fotokunsti värskemaid tuuli.

Märksõnad
Tagasi üles