
Maarja Kangro loomingut on sageli käsitletud transgressiivsuse võtmes (viimati Johanna Ross Loomingus 12/2021). Viiteid transgressiivsusele teeb vaadeldava jutukogumiku nimiloos ka autor ise. Mulle on alati tundunud, et transgressiivsel meetodil on üks vältimatu omapära: et olla antud vallas tähelepandav, peab iga järgmine seda nime vääriv nähtus olema mõjule pääsemiseks eelmisest mingi astme võrra kangem.