K, 17.08.2022

Rakveres esietendub Ibseni näidend võitlusest tegutsemisvabaduse eest

Kultuuritoimetus
Rakveres esietendub Ibseni näidend võitlusest tegutsemisvabaduse eest
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Rakvere Teatri suures saalis esietendub Henrik Ibseni näidend «Rosmersholm».
Rakvere Teatri suures saalis esietendub Henrik Ibseni näidend «Rosmersholm». Foto: Helen Solovjev

Reedel, 4. märtsil esietendub Rakvere Teatri suures saalis Henrik Ibseni näidend «Rosmersholm». Peeter Raudsepa lavastatud poliitilises kiredraamas «Rosmersholm» unistatakse võrdsete inimeste maailmast, mis oleks hea ka nõrgima vastu. Osades Natali Väli, Margus Grosnõi, Peeter Rästas, Eduard Salmistu, Ülle Lichtfeldt, Märten Matsu, Eili Neuhaus, Kristo Kruusman. Adaptsioon Duncan Macmillan, kunstnik Yana Khanikova, helilooja Malle Maltis, videokunstnik Kärt Petser, valguskunstnik Priidu Adlas (Eesti Draamateater), tõlkija Triin Tael.

Näidendi tegevus toimub 19. sajandi lõpus, kus naistel ei olnud hääleõigust. Naistel oli üleüldse väga vähe õigusi, kuna kõiki asju nii riigis, perekonnas kui kogukonnas ajasid suurte habemetega mehed.

Kogukonna tugisammas Rosmersholm on hiljuti tragöödia üle elanud, kuid nüüd ootavad ees pinevad valimised. Poliitiliste murrangute tuuled on jõudnud aadlik Rosmeri rikkasse pärusmõisa. Konservatiivid ja radikaalid on üle maa teineteise vastu relvi haaramas.

Peeter Raudsepa sõnul ajendasid teda näidendit lavastama tendentsid, et Eestis on kõrgemal poliitilisel tasemel hakatud naiste kättevõidetud vabadusse kriitiliste mõtteavaldustega sekkuma. «Küsitakse, kas naised ikka peaksid poliitikas aktiivselt osalema? Minnakse sinnamaani, et kommenteeritakse naispeaministri soengut või kleiti,» osutas ta. Kõige olulisemat selles loos – naise positsiooni – ei saa 19. sajandi lõpust üksüheselt tänapäeva kanda. «Küll aga saame sellest välja lugeda kõikide vähemuste võitlust oma õiguste ja tegutsemisvabaduse eest,» lisas ta.

Kogukond ja perekond, poliitika ja isiklik elu ning vastuolud vana ja uue vahel on teemad, mis andsid kõneainet rikka Rosmeri mõisas, kuid pakuvad pinget ka tänapäeval. 1886. aastal kirjutatud «Rosmersholm» arvatakse koos «Metspardiga» Ibseni huvitavamate näidendite hulka. Nõnda lubab ka lavastaja Peeter Raudsepp lisaks suurtele väärtustele, ja veel suurematele tunnetele, tuua vaatajate ette saladusi ja kuritegusid.

Märksõnad
Tagasi üles